Janika Oras (aastani 1983 Janika Taukar; sündinud 28. novembril 1963 Rakveres) on eesti rahvaluule- ja -muusikateadlane.^[1]

Janika Oras on arsti tütar.^[1]

Lõpetas 1982 Tallinna Muusikakeskkooli, 1988 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna, filoloogiamagister (2002, TÜ), väitekiri "Vaateid Muhu vanemale rahvaluulele: helikõrguslik ja rütmiline organisatsioon", 2002–2007 EMTA doktorant, filosoofiadoktor (2008, EMTA), väitekiri "Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused". Oli 1988–93 Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi vaneminsener, heliarhiivi sektori juhataja, osakonnajuhataja kohusetäitja, aastast 1993 kuni praeguseni teadur, 1993–99 EKI rahvalaulude töörühma juhataja ja aastast 1997 TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ning aastast 2004 EMTA külalislektor (vanem rahvalaul).^[1] Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2000, 2008 ^[2], Eesti folkloristika aastapreemia 2013 ^[3].

Uurimisvaldkonnad: etnomusikoloogia ja folkloristika (vanem rahvalaul, laulik, pärimuse kogumislugu). Mitmete EKM-i väljaannete toimetaja: seeria "Pro Folkloristica" toimetaja 1994-2002, seeria "Vana Kannel" peatoimetaja, "Eesti rahvamuusika antoloogia" (2003), "Eesti parmupill" (2011) toimetaja. Akadeemilise Rahvaluule Seltsi (1996) ja Eesti Muusikateaduse Seltsi (2000) liige. 26 teadusartiklit, üks monograafia.^[4]

• Muhu laulud. Tallinn 1991
• Mängitus. // Mängult-päriselt. Tartu 1996
• Muhu regilaulude rütmid. // Regilaul – keel, muusika, poeetika. Tartu 2001
• Helmi Villa regilauluviisid – korrastatud mitmekesisus. // Regilaul – loodud või saadud? Tartu 2004
• Heterofoonia ühe regilaulu traditsioonilises ja tänapäevases interpretatsioonis. // Pärimusmuusika muutuvas ühiskonnas. Tartu 2004
• Gustav Vilbaste "rahva ja luule vahel" – Eesti Üliõpilaste Seltsi pärimusekogujana aastatel 1908–1916. // Paar sammukest. EKM aastaraamat 2005. Tartu 2006
• Risanda Kravtsov. Laulik arhiivis. // Individuaalne ja kollektiivne traditsionaalses kultuuris. Tartu 2006
• Viie 20. sajandi naise regilaulumaailm. Arhiivitekstid, kogemused ja mälestused. Eesti Rahvaluule Arhiivi Toimetused 27. Tartu 2008

• 2000 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia^[4] (järjepidev ja tulemuslik folkloorialane tegevus)
• 2004 Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu pärimuskultuuri auhind (Janika Oras ja Väike Hellero)^[4]
• 2008 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia^[4] (regilaululise kuulutamise, tuulutamise ja tähistamise asjus)
• 2012 Paide valla aasta tegija^[4]
• 2013 Akadeemilise Rahvaluule Seltsi Eesti folkloristika aastapreemia^[4]
• 2016 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia^[4]
• 2016 "Setomaa tennäs" Seto vana helilaadi tutvustamise ja õpetamise eest seto leelokooridele^[4]
• 2016 Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kristjan Toropi fondi preemia^[4]
• 2019 Etnokulp: Eesti Pärimusmuusika Keskuse erikulp^[4]
• 2019 Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind^[4]
• 2020 Eesti Kultuurkapitali tunnustuspreemia vanema laulutraditsiooni hoidmise eest regilauluansambliga Väike Hellero^[4]
• 2021 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemia pärandturismi uuringu läbiviimise ja tervikpildi loomise eest (autorite kollektiivile)^[4]
• 2022 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreeemia seto laulupärimuse kodu laul.setomaa.ee loomise eest (koostajate kollektiivile)^[4]
• 2022 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tunnustus Lokulaud: aasta tegu 2022 - seto pärimuse veebikodu loomise eest (koostajate kollektiivile)^[4]
• 2023 Valgetähe V klassi teenetemärk^[5]

• Janika Oras Eesti Teadusinfosüsteemis
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.