Jaan Põdra (29. mai 1894 Kabala vald, Viljandimaa – 4. veebruar 1942 Kirov, Nõukogude Liit) oli Eesti poliitik ja ettevõtja.

Põdra sündis Kabala vallas Vanatoal talupidaja Hans Põdra pojana. Ta õppis Nõo Ministeeriumikoolis ja Tallinna Kaubanduskoolis, mille lõpetas 1912. aastal.^[1] Seejärel asus ta 28. septembril Võhma Majandusühisuse praktikandiks. Töötas Tallinna Eesti Majandusühisuses ja Pitka ja Ko firmas. Esimese maailmasõja ajal teenis ta 1915–1918 ohvitserina, teenides kapteni auastme. Saksa okupatsiooni ajal organiseeris ta Kaitseliitu ja teenis 1919–1921 ohvitserina ka Vabadussõjas, olles Viljandimaa Kaitseliidu liige ja Viljandi-Pärnu kooliõpetajate pataljoni ülem.^[2][3][4][5]

1921. aastal läks Põdra tagasi Võhmasse, mille lähedal ta sai endale talu ja asus tööle majandusühisuse ärijuhina.^[2] Võhmas olles valiti ta majanduseühisuse juhatajaks ning ta mängis olulist rolli Võhma Ühispanga loomisel ja ta suutis mõlemad ühistud kasumlikult juhtida. Põdra oli ka üks ühisuse Võhma Eksporttapamaja mõtte algatajaid ja ühisuse asutamisest peale juhatuse esimees. Põdra oli tegev ka Kaitseliidus Pilistvere malevkonna pealikuna. Samuti oli ta Eesti Rahvapanga ja Eesti Ühistegelise Liidu liige.^[3][5]

Eesti Tarbijateühistute Keskühistu nõukokku valiti Jaan Põdra juba 1923. aastal, 1. veebruaril 1929 valiti ta ka ETK juhatusse, mistõttu ta lahkus Võhmast Tallinna ja tuli ära majandusühisuse töökohalt. Ta jätkas tapamaja juhatuses, kuna selleks ei pidanud Võhmas olema. Kuni 1938. aastani oli Põdra ETK abiesimees.^[3][6] 1938. aasta 1. jaanuarist kuni 1940. aastani oli Põdra ETK juhatuse esimees.^[7] Samuti sai Põdra Riigi Majandusnõukogu liikmeks.^[1]

1936. aastal oli Põdra Rahvuskogu kandidatuuri ülesseadmine 61. valimisringkonnas kõne all Adavere valla seltskondlikus komitees, kuid ta sai vallakomiteelt vaid 2 poolthäält Peeter Kõpu 17 hääle vastu.^[8] Seltskondliku komitee hääletusel sai Jaan Põdra Kõo vallas 17 ja Kabala vallas 25 häält, Peeter Kõpp vastavalt 1 ja 8, kolme väiksema valla komitees sai Peeter Kõpp poolthäälte ülekaalu. Kuna seltskondlik komitee kandidaadi suhtes kokkuleppele ei jõudnud, tuli valimisringkonnas korraldada üldvalimised.^[9] Peeter Kõpp sai 2372 ja Jaan Põdra 2222 häält, seega osutus valituks Peeter Kõpp.^[10]

1938. aastal pääses Põdra 61. valimisringkonnast hääletuseta I Riigivolikokku, sest ühtegi teist kandidaati ringkonnas valimistele ei esitatud.^[1] Ta ehitas endale ja oma perele Nõmmele maja, kuid ta arreteeriti enne, kui selles elada jõudis.^[7][11]

Nõukogude okupatsiooni ajal vahistati Jaan Põdra Nõukogude julgeolekuasutuste poolt 28. jaanuaril 1941 Tallinnas. 12. detsembril 1941 mõistis Eesti NSV Ülemkohus Põdra surma ja ta küüditati Kirovisse vanglasse. Põdra lasti maha 4. veebruaril 1942.^[11][12]