Jüri Linnus (19. jaanuar 1926 Tartu – 12. juuni 1995 Tartu) oli eesti etnoloog.

Jüri Linnus sündis 1926 Tartus, lõpetas 1945. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1950. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Ta sai 1993. aastal ajaloodoktori kraadi.

1953. aastast alates oli ta vaheaegadega ühtlasi Tartu Riikliku Ülikooli/Tartu Ülikooli mittekoosseisuline õppejõud, sealjuures 1953–1970 ülikooli ainus etnoloogiaõppejõud.

Aastatel 1956–1986 oli ta ENSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis juhtiv teaduslik töötaja, 1987. aastast TÜ Klassikalise Muinasteaduse Muuseumi direktor^[1].

1988. aastal algatas Jüri Linnus koos Herbert Ligi, Ott Kursi, Harald Peebu ja Tiit Rosenbergiga Õpetatud Eesti Seltsi taaskäivitamise, olles koos nendega 1988. aastal seda korraldava komisjoni liige. 1993. aastal valiti ta ÕES-i esimeheks ning ta jäi selleks kuni oma surmani.

• Linnus, Jüri. Etnograafia Muuseumi teatmematerjali kogudest. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, XVI, 1959, 300–313.
• Linnus, Jüri. Küla sepikojad Saaremaal. XVII, 1960, 84–104.
• Linnus, Jüri. Küla sepikojad Eestis. XVIII, 1962, 141–175.
• Linnus, Jüri. Vallasepast Eestis. XIX, 1964, 121–142.
• Linnus, Jüri. Etnograafiliste esemete hoiustamise põhimõtted Eesti NSV Riiklikus Etnograafiamuuseumis. XX, 1965, 82–86.
• Linnus, Jüri. Külasepast Eestis. XX, 1965, 127–169.
• Linnus, Jüri. Sepp eesti rahvatraditsioonis. XX, 1965, 170–183.
• Linnus, Jüri. Põhja-Eesti maasepad XVIII sajandil. XXI, 1966, 296–312.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1964. ja 1965. aastal. XXI, 1966, 313–331.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1966. aastal. XXII, 1967, 341–347.
• Linnus, Jüri. 1810. aasta ankeetvastused Põhja-Eesti talurahva elu-olu kajastajana. XXII, 1967, 121–152.
• Linnus, Jüri. Lõuna-Eesti maasepad XVIII sajandil ja XIX sajandi algul. XXII, 1967, 153–171.
• Linnus, Jüri. Sepaameti õppimine Eesti külas XVIII ja XIX sajandil. XXIII, 1968, 175–202.
• Linnus, Jüri. Harri Moora ja Etnograafiamuuseum. XXIII, 1968, 351–356.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1967. aastal. XXIII, 1968, 357–363.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1968. aastal. XXIV, 1969, 383–389.
• Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eestis XVIII sajandi lõpul. XXV, 1971, 207–228.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1969. aastal. XXV, 1971, 246–252.
• Linnus, Jüri. Käsitöölised Eesti väikelinnades 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVI, 1972, 170–190.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1970. aastal. XXVI, 1972, 297–306.
• Linnus, Jüri. Käsitöölised Tallinnas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. XXVII, 1973, 153–169.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1971. aastal. XXVII, 1973, 290–295.
• Linnus, Jüri. Vabad maakäsitöölised Eestis XVIII sajandil, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 22, 1973, nr. 1, lk 43–56
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1972. aastal. XXVIII, 1975, 245–253.
• Linnus, Jüri. "Maakäsitöölised Eestis 18. sajandil ja 19. sajandi algul", Kirjastus: Valgus, Tallinn, 1975, 260 lk DIGARis
• Linnus, Jüri. Maakäsitööliste pere Eestis 18. sajandil. XXIX, 1976, 213–228.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1973. aastal. XXIX, 1976, 287–292.
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1974. aastal. XXX, 1977, 265–272
• Linnus, Jüri. Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi tegevusest 1975. aastal. XXXI, 1978, 258–267.
• Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi aastaraamatu I–XXX (1925–1977) sisuregister. XXXI, 1978, 276–288.
• Linnus, Jüri. "Vabade käsitööliste etniline päritolu Eestis XVIII sajandil", lk 34–72, Sotsiaal-majandusliku arengu probleeme XVII-XX sajandil, Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised, VIHIK 454, Uurimusi Läänemeremaade ajaloost III, TARTU, 1979
• Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Eesti 15. ja 16. sajandi ajalooallikates. XXXII, 1981, 101–113.
• Linnus, Jüri. Maakäsitöölised Lõuna-Eestis 17. sajandi esimesel poolel. XXXIII, 1983, 92–103.
• Linnus, Jüri. Üliõpilased etnograafilise materjali kogumisel. XXXV, 1984, 35–45
• Linnus, Jüri. Maakäsitööliste sotsiaalne koosseis Eestis 17. sajandi lõpul. XXXIV, 1984, 68–90.
• Linnus, Jüri. Aliise Moora ja Etnograafiamuuseum. XXXIV, 1984, 123–126.
• Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduskonverentsid 1959–1980. XXXIV, 1984, 136–142.
• Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi teaduspäevad 1976–1980. XXXIV, 1984, 143–145.
• Linnus, Jüri. Etnograafiamuuseumi korrespondentide võrk 1931–1981. XXXVI, 1988, 23–42.
• Linnus, Jüri. Helmi Üprus ja Eesti Rahva Muuseum. XXXVI, 1988, 62–69^[2]
• Linnus, Jüri. "Maakäsitöölised Eestis 16. sajandist 19. sajandi alguseni". Tartu, 1993, Tartu Ülikooli Kirjastus, 23 lk

Jüri Linnus oli ajaloolase Ferdinand Linnuse (1895–1942) (Eesti esimene etnoloogiadoktor ja kauaaegne Eesti Rahva Muuseumi direktor) poeg ja Eesti haridustegelase Tanel Linnuse (1954–2022) isa.

• In memoriam. Jüri Linnus. Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat, XLI, 1996, 227–229
• "Eesti Entsüklopeedia 14. Eesti elulood". Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2000. Lk 250
• "1000 tartlast läbi aegade". Tartu 2003. Lk 231

• Jüri Linnus 19. jaanuar 1926 – 12. juuni 1995, Universitas Tartuensis: Tartu Ülikooli ajaleht, nr 24/25, 16. juuni 1995
• Jüri Linnus: Tartu--minevik, tänapäev