Ion Druță (ka Ion Drutse; 3. september 1928 Horodiște – 28. september 2023 Moskva)^[1] oli Moldova kirjanik.

Ta sündis Gorodištšes (praegu Moldova Vabariigi Donduseni rajoon) talupojaperes.

Lõpetas metsanduskooli, töötas külanõukogu sekretärina ja oli 1947–1951 sõjaväeteenistuses. Oli VLKSMi liige 1945–1956.

Ta lõpetas 1957. aastal Moskva Maksim Gorki nimelise Kirjandusinstituudi kõrgemad kirjanduskursused.^[1]

Tema loomingust on eesti keeles Loomingu Raamatukogus ilmunud jutustus "Ühe doina jälgedes" (tõlkinud Aleksander Kurtna, 1963), kirjastuses Eesti Raamat 1978. aastal lasteraamat "Koolijutte" (tõlkija Lea-Muti Rosin) ja 1988. aastal ajalooline romaan "Valge kirik" (tõlkija Ülo Tootsen).

Suure osa Druță loomingust moodustasid näidendid.

Alates 1969. aastast elas Moskvas, kus ta ka 28. septembril 2023 95-aastasena suri.^[1]

• "Casa mare" (Raadioteater, lavastaja Raido Murss; 1963)
• "Meie nooruse linnud" (Eesti Draamateater; esietendus 1973)
• "Pühamast püham" (Vanemuine, lavastaja Kaarin Raid; esietendus 1977)
• "Maa ja päikese nimel" (Ugala, lavastaja Kaarin Raid; esietendus 1982)

• 1960 – Tööpunalipu orden
• 1978 – Rahvaste Sõpruse orden
• 1984 – Tööpunalipu orden
• 1988 – Lenini orden
• 1990 – Rumeenia Akadeemia auliige
• 1992 – Moldova Teaduste Akadeemia liige
• 1993 – Vabariigi orden (Moldova)