Ines Aru (aastani 1969 Ines Parker; sündinud 1. juulil 1939 Tallinnas) on eesti näitleja.

Ta on lõpetanud 1957. aastal Tallinna Kultuurhariduskooli ja 1961. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (I lennus).

Ines Aru on töötanud aastatel 1961–1963 Ugala teatris, 1963–1964 Vanemuise teatris, 1964–1965 Eesti NSV Riiklikus Filharmoonias, 1965–1973 Rakvere teatris ja 1980–1994 Vanalinnastuudios. Alates 1994. aastast on ta olnud vabakutseline näitleja.

Aastatel 1973–1980 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi lavakõne õppejõud.

Ta on kehastanud muu hulgas Elisabeth Jõhvit.

• "Vika esimene ball" (Edit)

• "Elavad õied" (Galja)
• "Vaaraod" (Odarka; Katerina)
• "Lõpp-peatus" (Greta)

• "Kajakad saadavad" (Laime Jonikite)
• "Orpheus laskub põrgusse" (Carol Cutrere)

• "Rohukannel" (Dolly Talbo)

• "Peame elama, mutikesed!" (Netty)

• "Vihmas ja päikeses" (1960)
• "Keskpäevane praam" (1967)
• "Viini postmark" (1968)
• "Nukitsamees" (1981)
• "Karge meri" (1981)
• "Karoliine hõbelõng" (1984)
• "Metsluiged" (1987)
• "Jüri Rumm" (1994)

• 1985 – Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1988 – Eesti Teatriliidu naispeaosatäitja auhind
• 1995 – Meie Mats
• 2002 – Raadioteatri näitlejaauhind
• 2013 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[1]
• 2014 – Raadioteatri näitlejaauhind

Ines Aru isa Martin Johannes Parker (1906–1941) ja ema Leena Laid-Parker (1902–1942) olid kommunistlikud aktivistid. Nad mõlemad arreteeriti 1920. aastatel Eesti Vabariigis töölisliikumisest osavõtjatena ning mõisteti sunnitööle, kust vabanesid 1938. aasta amnestiaga. Paar abiellus ning neil sündis veel enne sõja algust tütar, kellele pandi nimeks Inez Inessa Armandi järgi. Teise maailmasõja ajal evakueeriti Ines koos ema ja vanaemaga 1941. aasta juulis Venemaale Samara oblastisse Kinelisse Uurali mägedesse. Sama aasta augustis järgnema asunud isa hukkus evakueerimislaeval. Järgmise aasta talvel suri ema 40-aastaselt vanglas saadud tuberkuloosi. Vanaema koos Inesega naasis Tallinna.

Ines abiellus 1969. aastal Kaarel Aruga. Neil on tütar Assol ja poeg Käärt.

• Ines Aru Eesti filmi andmebaasis
• Priit Pullerits. Ines Aru, hingeelu urgitseja paanika instituudist Elu24.ee, 27. juuni 2009