Heino Ahven (11. november 1919 Räpina – 22. aprill 1988 Tallinn) oli eesti keeleteadlane.^[1]

Osales 1942–1943 kirjandusrühmitises Tuulisui.

• Oli 1947. aastast Emakeele Seltsi vastutav sekretär
  • 1969. aastast teadussekretär
• Korraldas 1958. aastani Emakeele Seltsi korrespondentide võrku, toimetas väljaannet „Kogumistöö juhendaja eesti keele alal”
• (1–7, 1949–58), koostas murdetekstide kogumikke ja oli Emakeele Seltsi väljaannete (Emakeele Seltsi aastaraamat, 1–33, 1955–89; „Kodumurre”, 1–21, 1960–89) tegevtoimetaja ning keelepäevade mõtte algataja

• Emakeele Selts. Lühiülevaade minevikust ja tänapäevast. 1970
• Kolm Ahvenat: Kalju, Heino, Lembitu luulet. Koostas ja kohendas Eeva Ahven. 2002^[2]

• 1986 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
• 1994 Eesti Vabariigi teaduspreemia^[3]

Tema vend oli luuletaja Kalju Ahven ja venna Agu poeg oli poliitik Mati Ahven.

Tema abikaasa oli Eeva Ahven.

• Haud Tallinna Metsakalmistul