Maurice Harold Macmillan, 1. Stocktoni krahv (10. veebruar 1894 London – 29. detsember 1986 Chelwood Gate, Ida-Sussex) oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik ja Suurbritannia peaminister aastatel 1957–1963.

Muu hulgas oli ta 10. jaanuarist 1957 kuni 18. oktoobrini 1963 Konservatiivse Partei juht, 20. detsembrist 1955 kuni 13. jaanuarini 1957 varakantsler ja 7. aprillist 1955 kuni 20. detsembrini 1955 Suurbritannia välisminister.

Esimeses maailmasõjas teenis Macmillan Grenadier Guardsi väeosas ja sai kolm korda vigastada, kõige raskemalt Somme'i lahingus 1916. aasta septembris. Ülejäänud sõjaaja viibis ta kõnnivõimetuna sõjaväehaiglas, kannatades liikumisraskuste ja valu käes elu lõpuni. Pärast sõda asus ta tööle oma perekonnale kuuluvas raamatukirjastuses Macmillan Publishers. 1924. aastal valiti ta Stockton-on-Teesi valimisringkonnast riigi parlamenti. Ehkki 1929. aasta valimiste järel kaotas ta oma koha parlamendis, õnnestus tal see tagasi saada 1931. aastal, mil ta tegeles aktiivselt tähelepanu juhtimisega oma valimisringkonnas valitsevale kõrgele tööpuudusele. Parlamendis olles kritiseeris ta konservatiivse partei juhitud valitsuste lepituspoliitikat Saksamaa suunal. Peaminister Anthony Edeni valitsuskabinetis oli ta 1955. aastal välisminister ning aastatel 1955–1957 varakantsler.

Kui Eden 1957. aastal Suessi kriisi tagajärjel ametist tagasi astus, sai Macmillanist 10. jaanuaril Konservatiivse Partei juht ning 7. aprillist ka riigi peaminister. Macmillan toetas heaoluriigi kontseptsiooni ja segamajandust, milles mõned tööstusettevõtted oleks riigistatud ning tegutseksid tugevad ametiühingud. Keinsliku majandusteooria järgijana toetas ta nõudluse haldamiseks defitsiitset eelarvepoliitikat ja korporativistlikku poliitikat, et arendada siseriiklik turgu, mis veaks eest riigimajanduse kasvu.

Välispoliitikas püüdis ta parandada Suurbritannia-USA ajaloolisi erisuhteid, mis olid Suessi kriisi (Macmillan oli olnud ka üks kriisi keskseid tegelasi) käigus tugevalt kannatada saanud. Ehkki kahe riigi vahel puhkenud Skybolti kriisi mõjutas suhteid veelgi, õnnestus Macmillanil siiski USA-st hankida hankida UGM-27 Polaris tuumarakette. Samuti sõlmiti tema juhtimisel Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liiduga 1963. aasta tuumarelvade katsetamise osaline keeluleping, millega liitus hiljem veel 123 riiki. Püüdes tasakaalustada jahenenud sidemeid Ameerika Ühendriikidega, juhtis ta Suurbritannia liitumiskõnelusi Euroopa Majandusühendusega, kuid Prantsusmaa president Charles de Gaul pani brittide taotlusele veto.

1962. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks.^[1]

1956. aastal andis Indiana Ülikool talle õigusteaduse audoktori kraadi.^[2] Sama valdkonna audoktori kraad on tal ka DePauw Ülikoolist (1958)^[3], Johns Hopkinsi Ülikoolist (1958)^[4] ja Cambridge'i Ülikoolist (1961)^[5].

• Harold Macmillan Suurbritannia valitsuse kodulehel (inglise keeles)
• Harold Macmillan Encyclopædia Britannicas (inglise keeles)