See artikkel on hapnikuvaeguse kohta; hapniku vähesuse kohta keskkonnas vaata artiklit Hüpoksia (keskkond).

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.

Hapnikuvaegus^[1] loetakse ka meditsiiniliselt oluliste haiguslike seisundite põhjuste hulka, mis põhjustavad inimestel mitmeid kroonilisi, patoloogilisi seisundeid, nekroosi või surma.

Põhjusteks võivad olla alkoholi tarvitamine, suitsetamine, hinge kinnipidamine, tervisehäired, harjumuslikust väiksem kogus hapnikku atmosfääris.

• Hüpokseemia hapnikuvähesus veres (näiteks kõrgusetekkene anoksia)
• Üsasisene ehk intrauteriinne hüpoksia (Hypoxia intrauterina): RHK-10 [P20]
• Sünniasfüksia ehk -lämbus (Asphyxia intra partum): RHK-10 [P21]
• Tserebraalne hüpoksia ehk peaaju anoksia (kudede hapnikuvaegus)

• Asfüksia
• Hapnikravi
• Hapniku homöostaas
• Rakkude hingamisahel
• Oksüdatiivne stress
• Anoksia

• Manish K Aghi, Ta-Chiang Liu, Samuel Rabkin, Robert L Martuza, Hypoxia Enhances the Replication of Oncolytic Herpes Simplex Virus, Mol Ther. 2009 January; 17(1): 51–56, doi: 10.1038/mt.2008.232, PMCID: PMC2823294, NIHMSID: NIHMS173926 veebiversioon (vaadatud 27.09.2013) (inglise keeles)
• Jeffrey G. Richards, Anthony P. Farrell, Colin J. Brauner, Physiology: Hypoxia: Hypoxia, 2009, Elsevier, ISBN 978 0 12 374632 0 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 27.09.2013) (inglise keeles)