Häbemekink (naiste puhul ka veenusekink; ladina keeles mons pubis, mons veneris) on paljudel imetajatel väline emassuguelund. Häbemekink on nahast, sidekoest ning rasvkoest koosnev väike kõrgend (padjand) naise häbemeliiduse eesosa peal, mis moodustub häbememokkade liitumiskohas.^[1] Mõnikord räägitakse ka mehe, samuti loomade häbemekingust. Meestel ei ole häbemekink tavaliselt nii selgepiiriline kui naistel. Häbemekingu suurus oleneb keharasva üldisest tasemest. Tavaliselt on häbemekingu paksus 2...3 cm.^[viide?]

Häbemekingu rasvkude on tundlik östrogeeni suhtes, mistõttu häbemekink muutub selgepiiriliseks puberteedi alguses. Häbemekarvad ilmuvad häbemekingu välispinnale puberteedi alguses ning saavutavad maksimaalse ulatuse noorukieas. Häbemekingu tõttu eemalduvad suured häbememokad häbemeluust ning võtavad seisval naisel horisontaalse asendi. Kõhnadel inimestel tundub häbe olevat eespool, tüsedatel tagapool.

Inimese häbemekink on täiskasvanuil looduslikult kas osaliselt või täielikult kaetud kubemekarvadega. Karvad asetsevad täiskasvanud naisel tavaliselt kolmnurgana, mille tipp on suurte häbememokkade kohal ja alus alakõhu piiril. Naise kubemekarvad (häbemekarvad) on mehe omadest lühemad ja enamasti krussis. Samuti on häbemekingul rasu- ja higinäärmed.

Naise häbemekink on osa häbemest ning läheb all üle suurteks häbememokkadeks. Ta on allapoole pööratud kolmnurga kujuline.

Pärast menopausi või kastreerimist naise häbemekarvad hõrenevad ning sirgenevad.

Häbemekingu funktsiooniks peetakse suguühtel tekkiva põrutuse amortiseerimist häbemeluu kaitseks.

Häbemepiirkonna ja vaagna kiiritusravi võib põhjustada häbemekingu ödeemi.

 Pikemalt artiklis Häbemekarvade eemaldamine

Osale naistest tekitavad häbemekarvad ebamugavustunnet ning need kas raseeritakse või depileeritakse. Mõnikord antakse neile intiimpiirkonna raseerimise käigus ka kindel kuju (bikiinidisain) ja või värvus. Karvade puudumist peetakse sageli ka cunnilingus'e puhul meeldivamaks. Teised on oma häbemekarvade ja nende kujuga rahul; sageli on nad nende üle uhked, pidades neid naiselikkuse sümboliks. Eemaldatud häbemekarvade puhul on häbemekink tundlikum aga ka vastuvõtlikum mitmetele patogeenidele (naha mikrovigastused).

Enne suuremaid günekoloogilist operatiivset ravi eemaldatakse häbemekarvad ka häbemekingult. Varem tehti seda ka enne muid alakeha piirkonnas teostatavaid operatsioone ning enne sünnitust.

Häbemekingule tehtavad piercing'ud on Christina ja Nefertiti.

Häbemekink on erogeenne tsoon. Selle nahal on palju närvilõpmeid. Naine võib nautida häbemekingu hellitamist ning sellel kasvavate karvade silitamist ja õrna puudutamist. Mõned naised võivad saada orgasmi häbemekingu masseerimisest või selle surumisest vastu kõva pinda masturbeerimisel. Põhjuseks on ka asjaolu, et kõdisti asetseb vastu häbemekingu alumist otsa.

Vanasti oli karvadega kaetud häbemekingu kujutamine maalidel sotsiaalne tabu.

• The Lancet, The Lancet London: A Journal of British and Foreign Medicine ..., 1. väljaanne, 1856, lk 29 - 32, W.Tyler Smith, A Course of lectures of the theory and practice of obstetrics, Veebiversioon (vaadatud 01.12.2013) (inglise keeles)