See artikkel räägib liigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Gepard (täpsustus)
See video näitab gepardit jooksmas.

Gepard (Acinonyx jubatus) on kaslaste sugukonda kuuluv imetaja.

Kirjeldus

Gepardi kehapikkus on 150 cm, sellele lisandub saba pikkusega 70 cm. Kaal on umbes 70 kg. Selle kaslase keha on otsekui jooksmiseks loodud. Gepard ei saa oma küüniseid täies ulatuses sisse tõmmata.

Eluviis

Emasloomad elavad kas üksi või koos poegadega nende kasvamise ajal. Isased elavad karjas, mille juht langetab kõik otsused. Kohtutakse ainult paaritumiseks.

Gepard on kiireim maismaaloom. Ta võib lühikesel distantsil (kuni 400 m) saavutada kiiruse 120 km/h,[viide?] mis võimaldab tal jahtida ka nii väledaid saakloomi nagu gasellid. Siiski lõpeb rekordkiiruse omaniku jaht üheksal juhul kümnest läbikukkumisega. Jahti peab gepard päeval.

Paljunemine

Gepard saavutab suguküpsuse umbes kolmeaastaselt. Tiinus kestab umbes 95 päeva. Kui gepard parajasti jahti ei pea, siis viibib ta koopas, kus emasloom toob ilmale 4-6 pisikest, kes ei kaalu palju rohkem kui apelsin. Suurem osa neist langeb teiste kiskjate saagiks. Pojad lahkuvad ema hoole alt umbes pooleteise aasta vanuselt, kuid elavad koos vendade ja õdedega, kuni neist on saanud väga head jahimehed. Vabas looduses võib gepard elada 15 aastaseks.

Leviala

Gepard oli varem levinud kogu Aafrikas ja Lõuna-Aasias, viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on gepard levinud Aafrikas peamiselt Saharast lõuna pool. Iisraelis, Indias, Pakistanis ja Afganistanis on gepard välja surnud. Iraanis on säilinud vabas looduses 50...200 looma, kuid sealne alamliik sureb asurkonna väiksuse tõttu ilmselt välja hoolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 – 12 000 gepardit.

Alamliigid

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Gepard
No tags for this post.