NSV Liidu õitsengu tippajal oli NSV Liidu relvajõududes 24 eriotstarbelist ründeüksust, kuhu kuulus ligi 25 000 eriettevalmistusega sõjaväelast, kes oma ettevalmistuse poolest ületasid NSV Liidu õhudessantvägesi (VDV) kvaliteedilt.
Luurepataljoni koosseisus oli 3 luureroodu ja 1 siderood. Luureroodus (рота разведки) oli 4 jagu (отделения), milles 9 inimest igaühes. Lahingu ja õppeülesannete täitmisel moodustati luurediversioonigrupid, kuhu kuulusid rühmaülem, 2 inimest sideroodust ja jao isikkoosseis. Brigaadi isikkoosseisust oli võimalik moodustada 48 ja pataljoni isikkoosseisust 12 luurediversioonigruppi.
3. üksik eriotstarbeline brigaad (3-я отдельная гвардейская Варшавско-Берлинская Краснознаменная ордена Суворова III ст. бригада специального назначения), (moodustati 1966. aastal), asukoht Roštšinski Samaara obl, Volga SR;
Koosseis:Brigaadi juhtkond, asukoht: Pihkva oblPihkva rajoonPromežitsa asula, kus ka nooremspetsialistide kool (школа младших специалистов (шмс)), allohvitseride kool (школа прапорщиков), eriraadioside salk (отряд спецрадиосвязи (оСРС)), materiaaltehniline tugiteenistuse rood.
177. Ües (177-й ооСпН). Asukoht: Koola poolsaar, Murmanski oblast Pušnoi asula Taibola raudteejaam (ж/д ст. Тайбола, п. Пушной, Мурманская обл., Кольский п-ов)
329. Ües (329-й ооСпН), milles 2 luureroodu, eriürituste rood, siderood, erirelvastuse rood (alates 2002. aastast), materiaaltehnilise tugiteenistuse rood.
700. Üksik eriotstarbeline salk (700-й ооСпН). Asukoht: Pihkva oblPetseri linn[2].
Reorganiseerimisplaanide käigus saadeti 2009. aastal laiali Venemaa relvajõududes läbiviidavate koondamiste raames Berdskis asuv 67. spetsnazi brigaad ning Asbestis asunud 12. brigaad ja Samaras asunud 3. brigaad[3].
Luure peavalitsusele allusid ka Venemaa keskvõimule lojaalsetest tšetšeenidest moodustatud Spetspataljon Ida (Sulim Jamadajev) ja Spetspataljon Lääs, mis osalesid sõjategevuses Tšetšeeni sõjas (спецбатальоны «Восток» и «Запад»), Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnas.
You must be logged in to post a comment.