Frank Bridge (26. veebruar 1879 Brighton, Ida-Sussex, Suurbritannia – 10. jaanuar 1941 Eastbourne, Ida-Sussex, Suurbritannia) oli inglise vioolamängija, dirigent ja helilooja.
Ta õppis viiulit Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias ja kompositsiooni aastatel 1899–1903 Charles Villiers Stanfordi juures.
1906. aastal liitus Bridge Joachimi keelpillikvartetiga vioolamängijana, seejärel tegutses kuni 1915. aastani oma nn Inglise kvartetis.
Alates 1910. aastast dirigeeris sümfooniaid ja oopereid ning USA promenaadikontserte (1923, 1934, 1938).
Heliloojana alustas Johannes Brahmsi mõjudega, kuid alates 4. kvartetist on tema teostes leida ka atonaalsust, väärt on ta polüfoonia. Muu hulgas oli ta Benjamin Britteni õpetaja.
Looming
- orkestrisüit "Meri" 1911
- sümfooniline poeem "Isabella" 1907
- tantsurapsoodia 1908
- kammeransamblid, sh keelpillisekstett, klaverikvintett, 4 keelpillikvartetti, klaveritrio
- palu klaverile, viiulile, tšellole, orelile
- koore
You must be logged in to post a comment.