
Feministeerium on feministlik veebiväljaanne ja huvikaitseorganisatsioon, mille asutasid 2015. aasta jaanuaris Kadi Viik, Brigitta Davidjants, Aet Kuusik ja Nele Laos. Feministeeriumi tunnusgraafika autor on Jaana Davidjants.[1]
Feministeeriumi peamised tegevussuunad on kommunikatsioon, huvikaitse ja kogukonna võimestamine. Kaasasutaja Kadi Viik on öelnud, et Feministeerium loodi, et teha naiste hääl ühiskonnas kuuldavamaks.[2] Feministeeriumi 10. aasta juubeli puhul ütles kaasasutaja Nele Laos, et "kümme aastat tagasi oli eesmärk rääkida kohalikest probleemidest arusaadavas keeles läbi feministliku perspektiivi."[3]
Esimesed artiklid ilmusid Feministeeriumis 27. jaanuaril 2015 ning lood jagunevad ühiskonna, maailma ja kultuuri rubriikide vahel. 2016. aastast on Feministeeriumil venekeelne ja 2017. aastast ka ingliskeelne alaleht.
2015. aastal pälvisid Feministeeriumi toimetajad Eesti Naiste Koostööketi välja antud Teenäitaja auhinna. [4] 2018. aastal oli Feministeerium Greste Balti Sõnavabaduse auhinna nominent [5]. 2024. aastal tunnustati Feministeeriumi Vikerkaarekangelase tiitliga kategoorias "Meedia, kampaania, teavitustöö"[6] ja inimõiguste kaitsja aunimetusega kategoorias "Võnge"[7]
Töötajad ja kaastöölised
Feministeeriumi kollektiivi liikmed on toimetaja Kadi Viik, projektijuht Nele Laos, projektijuht ja sotsiaalmeediaspetsialist Kadri-Mai Kuldkepp ning huvikaitsespetsialistid Elise Rohtmets ja Greta Roosaar.
Endised toimetajad on Aet Kuusik, Jana Tšerkašina, Tanja Muravsjaka, Raul Veede, Hille Hanso, Triin Sepp, Jana Levitina ja Julia Tisler. Toimetusele on kaastööd teinud teiste seas Brigitta Davidjants, Rebeka Põldsam, Aro Velmet, Kaarin Kivirähk, Jüri Kolk, Barbi Pilvre, Sanna Kartau, Gea Kangilaski, Kai Uus, Kristina Mering, Nele Laos[8] jpt.
Visuaale on loonud kunstnikud Jarõna Ilo, Kadi Estland, Killu Sukmit, Birgit Pajust, Brit Pavelson, Maarja Jullinen, Britta Benno, Lilli-Krõõt Repnau, Brit Kikas, Evelina Karina Potapski ja Rodion Furs.
Artiklite teemad
Feministeerium avaldab tekste peamiselt naiste õigustest, lähenedes teemale intersektsionaalselt. Nii on väljaandes tekste ka seksuaalsusest, LGBT+ õigustest, puuetega naistest, rahvusvähemusest jne. Feministeerium on muu hulgas avaldanud feminismiteemalise sõnastiku, mida täiendatakse jooksvalt, ning korraldanud aasta šovinisti konkurssi. 2015. aastal valiti aasta šovinistiks Viktor Vassiljev [9] ja 2016. aastal Martin Helme [10]. 2017. aastal konkurssi ei korraldatud. 2018. aastal valiti aasta šovinistiks Urmas Reinsalu 16. jaanuaril 2018 ilma konkursita. [11]
Viited
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2018. Vaadatud 9. märtsil 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://ekspress.delfi.ee/areen/neli-naist-voitlevad-huumoriga-sovinismi-vastu?id=74006425
- ↑ ants (27. veebruar 2025). "Feministeerium: probleemiga tegelemise asemel on kergem nüpeldada probleemile osundajat". Sirp. Vaadatud 18. märtsil 2025.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. märts 2018. Vaadatud 9. märtsil 2018.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "The Centre for Media Studies at SSE Riga presents the winners of the Annual Greste Baltic Freedom of Speech Award".
- ↑ Ühing, Eesti LGBT (13. august 2024). "Tartu 2024 Pride avati Vikerkaarekangelaste tunnustamisega". LGBT Ühing. Vaadatud 27. augustil 2024.
- ↑ Anniste, Ave (11. detsember 2024). "Inimõiguste kaitsjad Eestis on Feministeerium, President Kaljulaidi Fond, Jakob Rosin ja Annika Laats". Eesti Inimõiguste Keskus. Vaadatud 16. detsembril 2024.
- ↑ "Meist". Feministeerium. Vaadatud 16. detsembril 2024.
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2015-aasta-sovinist/
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2016-aasta-sovinist-on/
- ↑ http://feministeerium.ee/ja-2018-aasta-sovinist-urmas-reinsalu/
You must be logged in to post a comment.