Karl Ernst Alexander Masing (enamasti lihtsalt Ernst Masing) (10. september 1879 Peterburi – 17. mai 1956 Heidelberg) oli baltisaksa arstiteadlane.

Ernst Masing sündis arsti pojana. Ta omandas keskhariduse 1890–97 Peterburis Peetri kiriku koolis. Seejärel õppis ta 1897–1902 Tartu Ülikoolis arstiteadust. 24. mail 1908 kaitses ta Tartus arstiteaduse doktoritöö "Punaste vereliblede regeneratsioonist eksperimentaalsete kehvveresuste korral". Ta töötas 1903–1907 sisehaiguste kliiniku assistendina, 1904–1905 viibis ta Vene-Jaapani sõjas Kaug-Idas. 1908–10 töötas ta assistendina Heidelbergis, Berliinis ja Napolis. ^[1]

Naasnud Tartusse, asus Masing tööle Tartu Ülikoolis eripatoloogia diagnostika ja teraapia kliinikus, töötades 1910–17 eradotsendina. 1917–18 oli ta ühtlasi sisehaiguste polikliiniku juhataja. 1919 valiti ta sisehaiguste korraliseks professoriks ja sisehaiguste kliiniku juhatajaks.^[1] 1939 loobus Masing professorikohast Tartu Ülikoolis, lahkus Eesti kodakondsusest ja kolis Saksamaale.^[2] 1941–1945 oli ta professor Poseni Ülikoolis.^[3].

• К вопросу о возрождении красных кровяных шариков при эспериментальных анемиях : диссертация на степень доктора медицины. Мазинг, Эрнст Карл; Masing, Ernst Karl, 1908
• Über die Bedeutung des Magens für die Infektion mit Balantidium coli. Masing, Ernst Karl, 1929