Cooki saared (rarotonga: Kūki ‘Airani; tongareva: Kūki Airani) on saareriik Polüneesias, Vaikse ookeani lõunaosas. See koosneb 15 saarest, mille kogupindala on ligikaudu 236,7 ruutkilomeetrit. Cooki saarte majandusvöönd hõlmab 1 960 027 ruutkilomeetrit ookeani. Saareriigi pealinn on Avarua.
Cooki saared on Uus-Meremaaga vabalt assotsieerunud riik. Alates 21. sajandi algusest on Cooki saared juhtinud oma iseseisvat välis- ja kaitsepoliitikat ning neil on ka oma tollieeskirjad. Riigil ei ole sõjaväge, mistõttu vastutab riigikaitse eest Uus-Meremaa. Viimastel aastakümnetel on Cooki saared võtnud kasutusele üha enesekindlama ja selgepiirilisema välispoliitika ning cooklane Henry Puna oli aastatel 2021–2024 Vaikse Ookeani Saarte Foorumi peasekretär. Enamik cooklasi on ka Uus-Meremaa kodanikud, kuid neil on ka Cooki saarte kodanike staatus, mida teistele Uus-Meremaa kodanikele ei anta. Cooki saared on alates 1980. aastast olnud aktiivne Vaikse ookeani kogukonna liige.
Cooki saarte peamised asulad paiknevad Rarotonga saarel, kus asub ka Rarotonga rahvusvaheline lennujaam. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oli Cooki saarte rahvaarv 14 987. Uus-Meremaal ja Austraalias elavad suured cooklaste kogukonnad ning 2018. aasta toimunud Uus-Meremaa rahvaloendusel väitis 80 532 inimest, et on cooklased või Cooki saarte päritolu.[2] 2021. aasta Austraalia rahvaloenduse ajal elas riigis 28 000 cooklast, kellest paljud olid Austraalia kodakondsusega.
Saared
| rühm | saar/atoll | pindala km² |
rahvaarv | tihedus |
|---|---|---|---|---|
| Põhja | Penrhyn | 10 | 226 | 22,6 |
| Põhja | Rakahanga | 4 | 80 | 20,0 |
| Põhja | Manihiki | 5 | 213 | 42,6 |
| Põhja | Pukapuka | 3 | 444 | 148 |
| Põhja | Tema riff (veealune) | 0 | 0 | - |
| Põhja | Nassau | 1 | 78 | 78,0 |
| Põhja | Suvorovi atoll | 0 | 0 | 0,0 |
| Lõuna | Palmerston | 2 | 58 | 28,0 |
| Lõuna | Aitutaki | 18 | 1928 | 107,1 |
| Lõuna | Manuae | 6 | 0 | 0,0 |
| Lõuna | Takutea | 1 | 0 | 0,0 |
| Lõuna | Mitiaro | 22 | 155 | 7,1 |
| Lõuna | Atiu | 27 | 437 | 16,2 |
| Lõuna | Mauke | 18 | 297 | 16,5 |
| Lõuna | Winslow' riff (veealune) | 0 | 0 | - |
| Lõuna | Rarotonga | 67 | 13044 | 194,7 |
| Lõuna | Mangaia | 52 | 499 | 9,6 |
| Kokku | Kokku | 237 | 17459 | 73,7 |
Ajalugu
Saared asustasid 6. sajandil polüneeslased, kes saabusid Tahitilt. Saarestik on nimetatud James Cooki järgi, kes külastas saari 1773. ja 1779. aastal. Esimesed inglise misjonärid jõudsid saartele 1821. aastal. 1888. aastal sai saartest Briti protektoraat. 1901. aastal läks protektoraat Uus-Meremaa valdusse ja 1961. aastal said saared omavalitsusliku staatuse Uus-Meremaaga assotsieerunud riigina.
1980. aastal sõlmisid USA ja Uus-Meremaa valitsus piirikokkuleppe, mis määras merepiiri Ameerika Samoa ja Cooki saarte vahel. USA loobus nõudlusest Penrhyni, Pukapuka, Manihiki ja Rakahanga atollidele.
1993. aastal tunnustas Uus-Meremaa Cooki saari iseseisva riigina.
25. oktoobril 2018 sõlmisid Eesti ja Cooki saared diplomaatilised suhted.[3]
2018. aasta novembri seisuga olid Cooki saartel diplomaatilised suhted 52 riigiga.
Sport
Alates 1988. aasta suveolümpiamängudest on Cooki saared osalenud kõigil suveolümpiamängudel. Cooki saarte ROK-i kood on COK.
Viited
- ↑ https://data.who.int/countries/184, vaadatud 23.11.2024.
- ↑ "Cook Islands Maori ethnic group". Statistics New Zealand. Vaadatud 10. oktoobril 2024.
- ↑ https://vm.ee/et/uudised/eesti-ja-cooki-saared-solmisid-diplomaatilised-suhted
Välislingid
You must be logged in to post a comment.