Bister (prantsuse keelest bistre 'tõmmu') on pruun orgaaniline värvipigment, värvuselt ja koostiselt sarnane asfaldiga. Saadakse pöökpuu või kase põletustõrvast ja nõest, koostiselt suure tõrvasisaldusega tahm.
Värvuselt kollakaspruun kuni tumepruun, sõltuvalt valmistamisprotsessist. Vähese kattevõimega, pigem laseeriv. Pigment ei ole valguspüsiv, otseses päikesevalguses pleegib. Aluste ja hapete toimel laguneb. Rahvusvahelises värvainete indeksis on ta tähis NBr 11 (Natural Brown 11).[1] Eesti keeles ei ole pigmendi nimetusest tuletatud värvuse nimetust.
Alates 14. sajandist oli bister kasutusel vesivärvipigmendina sulejoonistustes, monokroomsetes vesivärvimaalingutes ja maalilise efekti andmiseks alusmaalinguna akvarellides. Kui 18. sajandil hakati kasutama rohkem tušši ja seepiat[2], tõrjus see bistermaalingu tagaplaanile, ehkki neid tehti veel ka 19. sajandil.
Van Dycki maalidel on bistrit kasutatud laseeriva värvina varjudes, alltoodud näites John Stuarti kullavärvi ja pruuni riietuse varjudes koos punase ookriga ja natukese kollase ookriga üleminekutoonides.[3]
Näiteid
-
Nicolas Poussin. "Kaks kaske". Grafiitpliiats, pintslijoonistus bistriga. 1629 -
Anthonis van Dyck. John Stuart ja tema vend Bernard Stuart. Õlimaal, 1638 -
Charles-Joseph Natoire. "Itaalia sügismaastik, Monte Porzio ja ohver Paanile". Sulg, bister, punane ja valge kriit ning akvarell sinakal paberil, 1763 -
Jean-Honoré Fragonard. "Le Coucher des ouvrières", bisterlaveering -
John Singer Sargent. Altari predella, Tarragona katedraal. Pliiats, bistermaaling, 1895–1908
You must be logged in to post a comment.