Bestiasammas Souillaci kloostrikiriku portaali kõrval. 11.–12. sajand

Bestiasammas on sammas või piilar, mille tüves on tervenisti moodustatud läbipõimunud loomade, harvem inimeste kujutistest. Esineb romaani kunstis[1]. Tuntuimad näited on Souillaci kloostrikiriku, Moissaci kloostrikiriku ja Freisingi kiriku bestiasambad. Väiksemaid sambaid müütiliste loomadega tüvesel leiab ka Lucca toomkiriku fassaadil.

Pildid

  • Moissaci kloostrikiriku portaali kesksammas (trumeau) lõvidega
    Moissaci kloostrikiriku portaali kesksammas (trumeau) lõvidega
  • Souillaci kloostrikiriku väike bestiasammas seinapiilari sees
    Souillaci kloostrikiriku väike bestiasammas seinapiilari sees
  • Freisingi toomkiriku krüptis asuval sambal neelavad loomad inimesi
    Freisingi toomkiriku krüptis asuval sambal neelavad loomad inimesi
  • Freisingi sammas teiselt küljelt
    Freisingi sammas teiselt küljelt
  • Lucca toomkirik. Fassaadi detail
    Lucca toomkirik. Fassaadi detail

Muud

Bestiasamba ideest lähtub Gustav Vigelandi teos "Monolitten" ('monoliit'), terrassil seisev inimkehadest sammas Vigelandi skulptuuripargis Oslos (modelleeritud 1924, valmis 1938)[2].

Viited

  1. ↑ Evelyn Zagorski. 4.–16. sajandi kirikuarhitektuuri eesti-inglise-eesti seletav illustreeritud sõnastik. Magistriprojekt. Tartu, 2005. lk 19
  2. ↑ Kunstileksikon. Tallinn, 2001

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Bestiasammas
No tags for this post.