Baden oli Saksa-Rooma riigi osariik ja hiljem üks Saksa riikidest piki Prantsuse piiri peamiselt piki Reini paremkallast Alsace'i ja Pfalzi vastas.

Territoorium arenes välja Breisgaust, varakeskaegsest krahvkonnast Švaabimaa hertsogkonnas. Krahvide pidev järgnevus on teada aastast 962; krahvid kuulusid Zähringi dünastiasse. Aastal 1061 said krahvid esimest korda täiendava tiitli "Verona markkrahv". Isegi kui nad kaotasid Verona margi varsti pärast seda, säilitasid nad markkrahvi tiitli. Aastal 1112 kasutati esimest korda tiitlit "Badeni markkrahv".

Enamuse varauusajast olid Badeni maad jagatud kaheks osaks, ühte valitsesid katoliiklikud Baden-Badeni markkrahvid ja teist protestantlikud Baden-Durlachi markkrahvid. Aastal 1771 hääbus peamine Baden-Badeni liin ja kõik Badeni maad läksid Baden-Durlachi võimu alla.

Napoleoni ajastu kestel, 1803. aasta keisririigi ümberkorraldamisel omandas Baden suure lisaterritooriumi ja selle valitsejad tehti Saksa-Rooma riigi kuurvürstideks. Siiski kestis see kaalukas tiitel vaid kolm aastat, kuni keisririik augustis 1806, kaheksa kuud pärast Austerlitzi lahingut kaotati. Järelikult võtsid markkrahvid sel aastal Badeni suurhertsogi tiitli ja said lisaks territooriume. Suurhertsogkond, ligikaudu 1806. aasta piirides, eksisteeris kuni Saksa monarhiate kaotamiseni aastal 1918, mil sellest sai vabariik.

Breisgau krahvid

Verona markkrahvid ja Breisgau krahvid

Badeni markkrahvid

Baden jagati, 1190–1771

Badeni markkrahvid, 1190–1348

Baden-Hachbergi markkrahvid, 1190–1418

Baden-Sausenbergi markkrahvid, 1290–1503

Baden-Ebersteini markkrahvid, 1291–1353

Baden-Pforzheimi markkrahvid, 1291–1361

Baden markkrahvid, 1348–1588

Baden-Durlachi markkrahvid, 1515–1771

Baden-Sponheimi markkrahv, 1515–1533

Baden-Rodemacherni markkrahvid, 1536–1666

Baden-Hachbergi markkrahvid, 1577–1591

Baden-Sausenbergi markkrahv, 1577–1604

Baden-Badeni markkrahvid, 1515–1771

Badeni markkrahv, 1771–1803

Badeni kuurvürst, 1803–1806

Badeni suurhertsogid, 1806–1918

No tags for this post.