Andrei Mordvitšov

Elulugu

1997. aastal lõpetas Novosibirski Kõrgema Üldvägede Sõjakooli, 2006. aastal Vene Föderatsiooni Üldvägede Akadeemia ja 2016. aastal Venemaa Relvajõudude Kindralstaabi Sõjaakadeemia.

19. aprillil 2011 määrati polkovniku auastmes Andropovi-nimelise 4. Kantemirovi nimelise üksiku kaardiväe tankibrigaadi ülemaks. Kindralmajor (12.06.2013). 2014. aastal oli ta motoriseeritud laskurbrigaadi ülem. 2017. aastal Južno-Sahhalinski garnisoni ülem. 2018. aastal Kesksõjaväeringkonna 41. armee ülema esimene asetäitja ja staabiülem. 2019–2021 Lõuna sõjaväeringkonna 8. armee ülema esimene asetäitja, 2021–2022 8. armee ülem.

Osalemine kallaletungis Ukrainale

2022. aasta kevadel juhtis Venemaa vägesid Mariupoli lahingutes. 2022–2023 oli ta Lõuna sõjaväeringkonna ülema asetäitja. 18. märtsil 2022 tabasid Ukraina mürsud tema staapi Tšornobajivkas. Ukraina väitis alul, et on suutnud Mordvitšovi tappa.[1]

Alates 16. veebruarist 2023 oli ta Venemaa väegrupi "Tsentr" ülem Donbassis, kindralpolkovnik 7.09.2023.[2]

Tema juhtimisel vallutati Avdijivka. Selle eest andis president Vladimir Putin talle 2024. aastal Venemaa kangelase aunimetuse. Alates 15. maist 2025 määras Putin ta Venemaa Föderatsiooni maavägede ülemjuhatajaks.[3]

Sanktsioonid

2023. aasta 23. juunil kehtestasid Euroopa Liit ja Šveits talle sanktsioonid Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust õõnestavate ja ohustavate tegevuste toetamise eest. 23. novembril 2023 tegi seda Ukraina ja 15. detsembril 2023 Jaapan.[4]

Süüdistused

Intervjuus Venemaa riigitelevisioonile septembris 2023 ütles ta, et sissetung Ukrainasse on alles algus edasisele konfliktile Euroopaga: „Ma arvan, et aega on veel palju. Konkreetsest perioodist rääkida on mõttetu. Kui me räägime Ida-Euroopast, mida me peame tegema, siis loomulikult on see pikem. See on alles algus. Sõda ei peatu siin.“[5]

Ukraina on ta kuulutanud seoses tema juhtimisel toime pandud sõjakuritegudega tagaotsitavaks.[6]

Viited