Viljandi Muuseumis on üleval sada Johann Köleri tööde õiges suuruses reproduktsiooni, Kondase keskuses Köleri vähenähtud originaalteosed ja Rüki galeriis Köleri teoste tõlgendused. Viljandi muuseumi loovjuht Kristjan Mändmaa ütleb, et muuseumisse koondati terviklik ülevaade Köleri loomingust.

“Siin on mõned pildid, mis on jäänud välja, aga üldiselt kogu tema maalilooming, mis on meile teada, on siin väljas. Need on loomulikult reproduktsioonid. Ei julge mõeldagi, mis üks Köler maksab, nii et kui see ruumitäis oleks originaale, siis sellist näitust ilmselt ei suudaks keegi korraldada,” ütles Viljandi muuseumi loovjuht Kristjan Mändmaa.

Vaeses Viljandimaa taluperes sündinud, kuid Peterburi kunstide akadeemia lõpetanud Köler on esimene eesti soost professionaalne kunstnik, kelle mõju Eesti kunstiloole on Mändmaa sõnul raske üle hinnata.

“Seal kõrval olid ka Adamson ja Weizenberg, umbes samal ajal, aga Köler oli siiski kõige esimene, kõrgesti haritud ja professionaalne kunstnik. Kuni 20. sajandini täitis ta üksinda seda eesti kunsti rolli – ühe inimese seljas oli kogu see vastutus olla ja esindada Eesti kunsti. Hiljem hakkasid tulema ka noored tublid mehed nagu Laikmaa, Raud ja teised, aga Köler oli tõepoolest terve 19. sajandi jooksul kõige tuntum eestlane mitte ainult Vene tsaaririigis, vaid ka kogu maailmas,” ütles Mändmaa. “Tema asukoht oli Peterburis, ta maalis väga palju ka õukonna, tsaari pere jaoks, aga oma tööd signeeris “Köler-Viljandi”. Nii et kodukoht oli tal alati meeles.”

Rüki galeriis tõlgendavad Köleri meistriteoseid Marge Monko, Tõnis Saadoja, Mihkel Ilus, Johanna Ulfsak ja Jass Kaselaan, kuid teevad seda tänapäevases võtmes. Foto- ja videokunstnik Marge Monko võrdleb oma vitriiniväljapanekus Köleri akvarellist “Ketraja” tehtud reprosid.

“Mida ma olen siis aja jooksul kusagilt antikvariaatidest või osta.ee-st leidnud ja huvitav on näha ka seda, kui erinevad need reproduktsioonid on. Köleril on väga oluline punane aktsent sellel pildil, seda punast on ka erinevatel piltidel väga erinevalt suudetud edasi and,” ütles foto- ja videokunstnik Marge Monko.

Tõnis Saadoja valis oma maalide prototüübiks Köleri maastikumaalide visandid, tehes seda nõndanimetatud aerofoto perspektiivis .

“See mõte oli just selles, et võtta mingisugune nägemisviis, mida Köler omal ajal tegelikult näha ega kogeda ei saanud. Tema vaatas seda maailma ikkagi suuresti enda silmade kõrguselt, mitte nende tehniliste vahendite abil, mis meil on,” ütles maalikunstnik Tõnis Saadoja.

Johann Köler on maetud Suure-Jaani kalmistule.