Aleksander Igonin (22. oktoober 1939 Leningrad – 3. november 2013 Tallinn) oli Eesti kunstnik
Ta elas 1945. aastast alates Tallinnas. Elu teises pooles elas ta Kohtla-Järvel.
Ta lõpetas 1957. aastal Tallinna 19. Keskkooli. Aastatel 1957–1958 teenis Nõukogude relvajõududes Severomorskis. Aastatel 1961–1967 õppis ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ühel kursusel Jüri Arraku ja Peeter Mudistiga; tema juhendaja oli Johannes Võerahansu.
Pärast instituudi lõpetamist 1967. aastal läks ta vabal tahtel tööle Kohtla-Järve Internaatkooli joonistusõpetajaks. 1970. aastal töötas ta Kohtla-Järve Laste Kunstikoolis. Aastatel 1985–1995 oli ta Kohtla-Järve linna peakunstnik. Alates 1997. aastast töötas ta Jõhvi ja Kohtla-Järve kunstikoolis.[1]
2009. aastal diagnoositi kunstnikul glaukoom ning tehti neli operatsiooni. Elu lõpus ei näinud ta enam nii hästi, kuid suutis siiski joonistada.
Looming
Põhiliselt maalis ta loodust, inimeste portreid, lilli, natüürmorte ning akte õlis ja pastellis.
Album
- 1999 "Aleksander Igonin, 12 akti" (pliiatsijoonistused), mis ilmus tema 60. sünnipäevaks.[1]
Näituseid
Tema tööd on olnud näitustel Venemaal, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, aga ka paljudes Eesti linnades.
- Põlevkivimuuseumi püsiekspositsioonis
- 2011 Jõhvi kunstikooli galeriis maalinäitus "Nii nagu näen"[2]
- 2013 Jõhvi linnagaleriis näitus "Ja uuesti koos" (töid pastellis, pliiatsjoonistusi ja õlimaale)[3]
Liikmesus
- Kohtla-Järve Kunstnike Ühendus
- Vene Kunstnike Ühendus Eestis[1]
Isiklikku
Tema isa oli kunstnik Ivan Igonin.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 "VE: Igonin, Aleksander – kunstnik" virumaa.ee, 22.september 2002
- ↑ Teet Korsten ""Nii nagu näen" on kunstnik Igonini tahte triumf" Pohjarannik, 7.detsember 2011
- ↑ "Svetlana Petrova ja Aleksandr Igonin – Ja uuesti koos, graafika, maal, nahk" huvikeskus.info, 2013
You must be logged in to post a comment.