Aasnurmikas (Poa pratensis) on taimeliik kõrreliste sugukonna nurmika perekonnast.
Kirjeldus
Aasnurmika pööris on piklik ja tihe, kuni 10 cm pikkune, pööriseharud on 3–7 kaupa männases. Pähikud on kuni 5 mm pikkused ja enamasti lillakad. Välissõkla alumise osa rood ripskarvane. Keeleke on 0,1–1 mm pikkune ja tömbi tipuga. Lehed on paadikujuliselt ahenenud, 2–6 mm laiad. Alumised lehetuped on taimel lapikud ja siledad. Taimed on 30 kuni 90 cm kõrged, õitsevad juunis–juulis.[1]
Kasvukoht
Aasnurmikas kasvab karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, põldudel, kesadel.[1]
Levik
Ta on levinud Euroopas, Aasias, Aafrika põhjaosas ning invasiivsena Põhja-Ameerikas.
Eestis sage.[1] Samuti on aasnurmikas populaarne kultuurtaim murusegude koostisosana.
Sordiaretus
Aasnurmikast on aretatud arvukalt nii sööda- kui ka murusorte. Eestis on tuntud Jõgeva sordiaretusjaamas murutaimeks aretatud aasnurmikasort 'Esto'.
Loomakasvatus
Aasnurmikas on väärtuslik söödataim.
Kultuuriline kajastus
Aasnurmikas on levinud USA Apalatšide piirkonnas, sealhulgas Kentucky osariigis, mistõttu üks tema ingliskeelsetest nimedest on Kentucky bluegrass. Selle järgi on ansmabli Blue Grass Boys eeskujul saanud nime kantrimuusika žanr bluegrass.[2][3][4]
Galerii
-
Aasnurmika pähikud -
Aasnurmikas -
Aasnurmika pööris -
Aasnurmikal on õie alusel kähar karvatutt
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu
- ↑ "Bluegrass Music: The Roots". International Bluegrass Music Association. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.04.2011. Vaadatud 10.09.2018.
- ↑ Rosenberg, Neil (1985). Bluegrass: A History. University of Illinois Press. ISBN 0-252-00265-2, pp. 84-45
- ↑ "Old-Time Man" interview June 2008 Virginia Living pp. 55-7.
Välislingid
- Aasnurmikas andmebaasis eElurikkus
- Aasnurmikas e-taimemäärajas
You must be logged in to post a comment.