Štiavnica mäestik (slovaki keeles Štiavnické vrchy, saksa keeles Schemnitzer Berge) on vulkaanilise päritoluga mäestik Slovakkia keskosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi osa Slovaki keskmäestikust. Mäestiku kõrgeim tipp on Sitno (1009,2 m). Tähtsaim asula on Banská Štiavnica.

Štiavnica mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

• põhjas Kremnica mäestiku;
• läänes Žiari nõo, Pohronský Inoveci ja Vtáčnikiga;
• lõunas Doonau küngastikuga;
• idas Pliešovce nõo ja Krupinská planinaga.

Štiavnica mäestik on osa Štiavnica mäestiku kaitstavast maastikust.

Mäestik koosneb valdavalt Neogeenis tekkinud andesiidist ja rüoliidist, seal leidub ka bretšat ja tuffi. Suurem osa mägedest asub Miotseeni Štiavnica kihtvulkaani kaldeera kohal. Tõenäoliselt oli sealne vulkaan varem Slovakkia vulkaanidest kõrgeim – hinnanguliselt ulatus selle tipp 4000 meetrit üle merepinna.^[1] Mäestikust on leitud 140 liiki mineraale, seal leidub ka mitmeid maake. Varem kaevandati Banská Štiavnica ümbruses hõbedat.

• Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)