Ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia) on kellukaliste sugukonda ja kelluka perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Eestis on ümaralehine kellukas tavaline.

Kellukas kasvab kogu Põhja- ja Kesk-Euroopas, Siberis ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Kasvab kuivematel niitudel.

Kellukas kasvab 16–40 cm kõrgeks. Juurmised lehed on ümaralehisel kellukal tumerohelised, pika rootsu ja ümmarguse lehelabaga, tavaliselt peensaagja servaga. Õitseajaks on need tavaliselt juba kuivanud. Varrelehed on kitsad, süstjad.

Õis on harilikult 5 sümmeetriateljega, harilikult kahvatusinine, ehkki esineb ka valgeid, roosasid ja lillasid õisi. Õielehed on õiepõhja lähedal pisut heledamad kui otstest. Õied on 15 mm pikad ja paiknevad kas üksikult või mitme kaupa pikkade peente varte otsas. Õisi tolmeldavad mesilased, kuid nende puudumisel võib õis ka ise ennast tolmeldada. Taim õitseb maist septembrini.

Viljaks on 3–4 seemnega longus kupar, millest seemned pääsevad välja kolme kupra alusel tekkiva augukese kaudu.

Kõik taime osad eritavad murdmisel valget piimmahla.

Liik on väga vormirikas. Diploidsed taimed on kogu Euroopas laialt levinud. Briti saartel esineb nii tetraploidseid kui ka isegi heksaploidseid isendeid.

Kui taim on juba kasvama läinud, siis kasvab ta kõrges rohus täitsa kenasti, aga kasvama hakkamiseks on tal vaja vaba kohta, kus juurduda. Kõrges rohus seemned ei idane. Küll võib ümaralehine kelluke kasvama minna müüri- ja kivipragudes, luidetel ja muudes sellistes kohtades, mis teistele taimedele ei meeldi.

Katoliiklikes maades peetakse ümaralehist kellukat püha Dominicuse lilleks.

• Ümaralehine kellukas andmebaasis eElurikkus