Aarhusi konventsioon (inglise Aarhus Convention) on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide 1998. aastal alla kirjutatud rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele[1]. Konventsioon on nimetatud Taani linna Aarhusi järgi. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001[1].

Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse[1]. Aarhusi konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis ei piirdu üksnes keskkonnakaitse eesmärkidega, vaid aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele[1].

Aarhusi konventsiooni kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama, on järgmised[1]:

  1. keskkonnainfo kättesaadavus;
  2. üldsuse (sh kodanike) osalemine keskkonnaasjade otsustamises;
  3. juurdepääs õigusemõistmisele keskkonna alal.

Neid kolme põhiõigust on nimetatud ka juurdepääsu-põhimõteteks (inglise access principles).

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)

Välislingid

Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%85rhusi_konventsioon
No tags for this post.