Vodja mõis (saksa keeles Wodja) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal. Praegu jääb kunagine mõis Paide linna Järva maakonnas.

Vodja mõis loodi 17. sajandi alguses.

17. sajandi keskpaigas läks mõis Hans von Ferseni omandusse. Ferseni tütar Magdalena Elisabeth abiellus Bengt Gustav von Roseniga, ning nende tütar Adam Friedrich von Stackelbergiga.

Adam Friedrich von Stackelbergi poeg Johann Wolmar von Stackelberg lasi ehitada mõisa peahoone.

1783. aastal sai mõisa omanikuks Johann Wilhelm von Toll, kelle järeltulijaile jäi mõis kuni 1919. aasta võõrandamiseni.

Vodja mõisa kivist peahoone on ehitatud mitmes järgus. 18. sajandi viimasel veerandil rajati kelpkatusega klassitsistlik peahoone. 19. sajandil lisati ka tiibhooned.

Peale võõrandamist asus hoonesse Vodja kool.

1935. aastal hoone põles, ning sellele lisati teine korrus. Põhikool tegutses härrastemajas 2004. aastani.

Praegu on mõis eravalduses ning seal paikneb erakool.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, millest tähelepanuväärseim on 1873. aastal valminud kavaleridemaja.

Vodja mõisa parki^[1] ilmestavad tiigid ja kanalid.

• Eesti mõisate loend

• Alo Särg, "Järvamaa mõisad ja mõisnikud". Argo, Tallinn 2005

• Vodja mõisast Eesti mõisaportaalis
• Vodja mõis (Peetri khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Peetri kihelkond

Kirik: Peetri
Mõisad: Ammuta mõis | Aru mõis (Aru) | Aru mõis (Arrohof) | Aru mõis (Arro) | Ataste mõis | Enari mõis | Esna mõis | Huuksi mõis | Kodasema mõis | Koigi mõis | Koordi mõis | Köisi mõis | Küti mõis | Lähevere mõis | Müüsleri mõis | Olli mõis | Palasi mõis | Palu mõis | Peetri kirikumõis | Prandi mõis | Põhjaka mõis | Päinurme mõis | Sargvere mõis | Silmsi mõis | Suur-Öötla mõis | Viisu mõis | Vodja mõis | Väike-Kareda mõis | Väike-Öötla mõis