Uisk
 |
See artikkel räägib Eesti rannalaevatüübist; jääl liikumise vahendite kohta vaata uisud. |
Uisk, ka Väinamere uisk, algselt huisk on Lääne-Eesti suuremate saarte ja mandri vaheliseks regulaarseks laevaliikluseks kasutatud algselt raapurjega ja hiljem kahvel-kutteri taglasega väiksem ajalooline purjelaevatüüp. See on üks vanemaid purjelaevatüüpe Eestis.[1]
Ajalugu
Eesti saarte elanikud vajasid igapäevasteks rannasõitudeks ja mandril käimiseks kogedest väiksemaid kaubalaevu. Alates 1532. aastast kohustati Muhumaa vabasid talupoegi korraldama meretransporti Väinamere saarte vahel. Tõenäoliselt oli uisk Eestis üks esimesi purjelaevu. Muhulased arendasid viikingiaegsest sõjapaadist (uisk - uss) suuremahulise purjelaeva, mis vedas reisijaid ja kaupu üle mere sajandeid.
16. sajandil kujunes uisk Eesti ja Liivi aladel avamere purjepaatidest kõrgema parda ja laiema kerega rannasõidulaevaks, mis mahutas kümneid inimest, hobuseid, vankreid, kariloomi ja erinevaid kaupu. Uisku kasutati mitmesaja aasta jooksul peamiselt mandri ja Muhumaa ning Kihnu saare ja Pärnu vahelise ühenduse hoidmiseks. Uiske ehitati lisaks Saaremaale ja Muhumaale ka Hiiumaal.[2]
Uisuga seilati peamiselt Väinamerel ja Liivi lahel. Seda kasutati peamiselt ühenduse pidamisel Saaremaa, Muhumaa ja mandri, aga ka Hiiumaa ja mandri vahel kuni 20 sajandi alguseni.[2] Võimalusel seisis vähemalt üks uisk näiteks valmis Kuivastus, teine Virtsus.
Väikeses väinas lõppes uiskude kasutamine 1895. aastal, kui seal valmis Väinatamm. Suures väinas seilati uiskudega kuni esimese maailmasõjani. Teadaolevalt lammutati viimane uisk 1925. aastal.[2]
Uisulaul
Saarlaste laulik 1930. Kogunud Aleksander Kallus.
Ilm on paks ja udune,
ei uisk lähe täna Muhust ä'a.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Ei uisk lähe täna Muhust ä'a,
Uisk seisab sillas, härjad sees,
ja kapten kõndis kõrtsu ees.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Ja kapten kõndis kõrtsu ees,
kui kapten kõrtsist välja läks,
nägi ta, et ilm oli ikka paks.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Ta kokmandas oma seitse meest,
kes pikutasid päeva käes.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Tõuske üles, pange riidesse ja
olge valmis veerand tunniga!
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Seadke korda purjed, kliivrid
ja uisu mastis topselseeglid.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Siis reidilt välja sõitis uisk
ja põhjast keeris sopa tuisk.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Siis Peedu Andrus purje seab
ja Kolga Kaarel rooli peab.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Uiskus oli soppa poole sääre,
tuul tahtis uisku viia ääre.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Siis mitme tunni järele
uisk viimaks jõudis Virtsusse.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Kes tahab ennast rõõmustada,
see sõitku purjepaadiga.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Ei rõõmusta meid aurupaat,
vaid uisu ahtris õllevaat.
- ,:Vale reisu-reisu op. :,:
Kirjeldus
Laeva pikkuse ja laiuse suhe oli 4:1. Uisk oli raa- või kahvelpurjestusega 18–20 m pikkune, 5–6 m laiune pealt avatud, ilma tekita ühe-mastiline kutteri purjestusega purjelaev. Uisk mahutas 50-70 reisijat või kümneid kariloomi või mitu hobusevankrit. Kaupa hoiti kere keskosas. Reisijatele võis olla uisu ahtris tekk-platvorm. Väikeses väinas seilamiseks ehitati ka väiksemaid, u 12 m pikkuseid uiske. Väikese väina uisud või vaid väinades vaid posti vedamiseks kasutatud uisud olid sarnase ehitusega.
Kohmakas ja raskes lastis laev oli üsna aeglane, viletsa manööverdamisvõimega ega suutnud liikuda vastutuult. Tuulevaikuses kasutati liikumiseks tavaliselt kahte aerupaari.
Uisu meeskond oli tavaliselt 5-7-liikmeline.
Uisu taastamine
2010. aastal asutati Väinamere Uisu ühing ning 2013. aastal veesati uisu tüüpi purjelaev Moonland.[3]
2010. aastal ehitatud uisu Moonland purjede pindala on 148 m²
Uisu Moonland plangu külmpainutus 2010. aasta ehitustöödel
Uisu Moonland tekk
Vaata ka
Viited
- ↑ Ühingu Väinamere Uisk veeb
- 1 2 3 Transpordi ja logistika ajalugu. Seilecs. 2024. Lk 261. ISBN 9789916985212.
- ↑ uisk.ee (vaadatud 17. mail 2025)
Välislingid
- Uisk Orissaare valla veebis, veebiarhiiv
- Ushkuiniks