Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.^[1]

Teratogeenidel on kindel lävimõju, mis tähendab, et nad on ohtlikud alates teatud eksponeerumise tasemest. Nad võivad mõjutada ühe või teise elundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.

Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal teratogeenide mõjul kõrvalekaldeid ei teki – kahjustatud embrüo hukkub. Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed: välis- ja siseelundite väärarengud, näiteks varvaste või sõrmede puudumine või liigsus. Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt, näiteks lihastoonuse häired, krambid, seedesüsteemi häired ja sellised käitumishäired nagu hüperaktiivsus.

Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.

Kõik viirused võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga, kuid kindel mõju on punetiste viirusel, tsütomegaloviirustel (seotud kuulmisvaegustega) ning Coxsackie viirusel.^[2]

Bakterid pole tavaliselt teratogeensed, erandiks on süüfilis.

Algloomadest liiguvad läbi platsenta tavaliselt eosloomad, millest ohtlikem on toksoplasmoosi põhjustav Toxoplasma gondii.

Mikroelementide vaegustest on teratogeense mõjuga koobalti ja raua puudus.

Mineraalainetest on ohtlik kaltsiumipuudus.

Orgaanilistest toitainetest võivad teratogeenselt mõjuda:

• asendamatute aminohapete puudus;
• asendamatute rasvhapete puudus;
• vitamiinide vaegus – näiteks rasedal võib foolhappevaegus ([E53.8]) põhjustada seljaajusonga.

• Bakteriaalsed toksiinid – ohtlikud on need, mis blokeerivad närviimpulsse, näiteks botuliin (botulism), Clostridium tetani eksotoksiin (teetanus), listerioosibakter (listerioos).
• Mükotoksiinid – mürgised seened või söödavate seente valesti valmistamine, hallitusseened.
• Alkaloidid – saadakse taimedest söömisel, näiteks mitmekordselt idanenud või roheliseks värvunud kartulitest.

• Hormonaalsed häired – ohtlikud on esimest tüüpi diabeet ning neerupealiste ja kilpnäärme talitlushäired.
• Vere hüübimishäired – ohtlik on nii vere hüübimatus kui ka liiga kiire hüübimine.

Kõik ravimid võivad teatud perioodidel olla teratogeense mõjuga. Selleks peab kõigil ravimitel olema teratogeensusaste kindlaks määratud. Mitme ravimi koostoimel on aga tagajärjed ennustamatud.

• tetratsükliinid, takistavad luustiku ja hambakoe kujunemist;
• isotretinoiin, A-vitamiiniga sarnane aine. See akne raviks ja onkoteraapias kasutatav aine sisaldab 13-cis-retinoolhapet, mis põhjustab raskeid anomaaliaid, mõjutades neuraalharja rakke;^[2]
• tematsepaam, nitratsepaam, nimetatsepaam, aminopteriin, busulfaan, kaptopriil, enalapriil, kumariin jpt.

Mainimist väärib nn talidomiidikatastroof, mille mõjul hakati 1960. aastatel ravimite ohutuse testimisele pöörama palju suuremat tähelepanu. Talidomiid oli mõeldud ravimina rasedatele hommikuse iivelduse vastu. Talidomiid takistas loote veresoonte arengut, mille tõttu lapsed sündisid ilma jäsemeteta, labakäed ja labajalad kinnitusid vastavalt õlgadele ja puusadele. Laste vaimne areng oli aga normaalne.^[3]

Ohtlikud on lakid, lahustid ja värvid, aga ka muud olmekemikaalid, näiteks kõik nitrovärvid, liimid, vaigud, formaldehüüd, putukamürgid, taimekaitsevahendid.

Alkohol on suuremates kogustes kesknärvisüsteemile kahjulik ja lootel võib selle mõjul välja kujuneda fetaalne alkoholisündroom.

Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid võib mõjutada loote närvisüsteemi, mis on veel arenemisjärgus. Suitsetajatest rasedate vastsündinud võivad olla alakaalulised. Ka võib suureneda enneaegse sünnituse ja nurisünnituse oht.

Mitmete narkootiliste ainete mõjul kujuneb lootel sõltuvussündroom, millega tuleb hakata tegelema sünnihetkest. Vastasel juhul võivad vastsündinul võõrutusnähtudena tekkida krambid ja hingamisseisak, mis lõpeb surmaga. Kokaiin võib põhjustada nurisünnitust, platsenta enneaegset irdumist ning pärsitud kasvu.

• Dioksiinid – peamiselt puututakse nendega kokku rasvaste loomsete toiduainete söömisel. Ohtlik on dioksiinide pikaajaline manustamine. Soovituslik on mitte süüa suuri rasvaseid kalu ja eelistada kasvandustest pärit kalu.
• Raskmetallid – näiteks elavhõbe (põhjustab pärsitud kasvu, kurtust, nägemispuudeid), mis kumuleerub toiduahelas kõrgemal olevatesse röövtoidulistesse loomadesse.

• Radioaktiivne kiirgus – Eestis see erilist probleemi ei põhjusta. Vähesel määral leidub looduslikku radooni Kirde- ja Põhja-Eesti kaevuvees.
• Röntgenikiirgus – selle vältimiseks kasutatakse rasedate uurimiseks röntgeni asemel tunduvalt ohutumat ultraheli.
• Infrapunakiirgus – ohtlikud on äärmuslikud lainepikkused.
• Elektromagnetkiirgus – nõrk elektromagnetkiirgus (mobiiltelefonidest, televiisoritest, köögiseadmetest, signalisatsiooniseadmetest jmt) loetakse arenevale lootele pigem ohutuks. Probleemne on viibimine pidevas elektromagnetväljas, näiteks kõrgepingeliinide ristumiskohas.

Füüsikaliste teratogeenide hulka kuuluvad veel

• vibratsioon;
• löögid, põrutused;
• riietuse liigne surve.

• Purdue University, Terotegeene, veebiversioon (vaadatud 22.10.2013) (inglise keeles)