Silmiklased (Satyrinae) on alamsugukond (varasema taksonoomia järgi sugukond, siis Satyridae) koerlibliklaste (Nymphalidae) sugukonnas, kuhu kuulub 3000 liiki. Eestist on leitud 19 liiki silmiklasi. Silmiklasi tunneb ära tiiva kannal olevate paksenenud tiivasoonte ja tiibadel paiknevate nn silmtähnide järgi. Tähne leidub nii tiiva üla- kui ka alaküljel.
Lõuna-Ameerikast võib leida silmiklasi, kelle tiivad on muutunud läbipaistvateks, kuid silmtähnid on säilinud.
Eestis on üks sagedasim silmiklane rohusilmik (Aphantopus hyperantus). Silmiklaste röövikud talvituvad. Röövikutele on iseloomulik kooniline kahe terava tipmega tagakeha. Silmiklaste röövikud toituvad öösiti kõrrelistel ja talvituvad lõikheinalistel. Mõnikord kestab röövikustaadium ka mitu aastat (näiteks tõmmusilmikutel (Erebia)). Nukud on lühikesed ja jässakad ning arenevad diapausita.

Eesti silmiklased
- Melanargia galathea (LINNAEUS, 1758) valgesilmik
- Hipparchia semele (LINNAEUS, 1758) nõmmesilmik
- Oeneis jutta (HÜBNER, 1806) rabasilmik
- Erebia ligea (LINNAEUS, 1758) harilik tõmmusilmik
- Erebia embla (THUNBERG, 1791) põhja-tõmmusilmik
- Maniola jurtina (LINNAEUS, 1758) kesasilmik
- Hyponephele lycaon (KÜHN, 1774) nurmikusilmik
- Aphantopus hyperantus (LINNAEUS, 1758) rohusilmik
- Coenonympha tullia (MÜLLER, 1764) villpea-aasasilmik
- Coenonympha pamphilus (LINNAEUS, 1758) kollakas aasasilmik
- Coenonympha arcania (LINNAEUS, 1761) kirju-aasasilmik
- Coenonympha glycerion (BORKHAUSEN, 1788)
- Coenonympha hero (LINNAEUS, 1761) vareskaera-aasasilmik
- Pararge aegeria (LINNAEUS, 1758) orasheinasilmik
- Lasiommata maera (LINNAEUS, 1758) harilik tumesilmik
- Lasiommata megera (LINNAEUS, 1767) kirju-tumesilmik
- Lasiommata petropolitana (FABRICIUS, 1787) varane tumesilmik
- Lopinga achine (SCOPOLI, 1763) sõõrsilmik
You must be logged in to post a comment.