Propeller (ansambel)

Propeller on eesti punkbänd.

Koosseis 1980. aastal

Praegu[millal?] asendab Ivo Vartsi (1961–2013) ta tütar Aneta. Tema esimene ülesastumine Propelleri kontserdil oli juunis 2013 Pärnus festivalil Watergate.

Ajalugu

Ansambel asutati 1980. (teistel andmetel 1978) aastal. See oli üks Eesti esimesi avalikke punkbände.

Ansambli nimi oli tuletatud sõnast "propaganda", mida lühendati kui "propa" ja hiljem muudeti.

Propeller sai peagi noorte hulgas väga menukaks tänu lauludele, mis olid sageli kantud ajastu absurdsusest.[1]

22. septembril 1980 esines ansambel Propeller Tallinnas Kadrioru staadionil (toona Dünamo staadion) suviste olümpiamängude järelkajana toimunud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ajakirjanike vahelisel jalgpallimängul. Staadionil oli umbes 7000 pealtvaatajat - neist suur osa olid koolinoored, kes olid lisaks pallimängule tegelikult huvitatud pigem lubatud nimeka vokaal-instrumentaalansambli esinemisest. Mängu vaheajal toimuski bändi ülesastumine. Grupp noori kogunes väljakule ansambli juurde, segades peagi võistluse jätkumist. Pärast ürituse organisaatorite korduvaid palveid ja muusikute lubadust jätkata esinemist pärast mängu lõppu, läksid noored tribüünidele tagasi. Bändi mängujärgse kontserdi otsustasid võimuesindajad aga ära keelata. Sellele järgnesid spontaanselt noorterahutused. Esmalt takistati bändi staadionilt lahkumist, mis miilitsa abiga siiski õnnestus. Umbes poolesajast kooliõpilasest koosnev rahvasumm liikus õhtul staadionilt trammipeatusse ja edasi kesklinna, kust miilitsad nad laiali ajasid. Rahutuste jätkuna toimusid 1. oktoobril Tallinna kesklinnas juba organiseeritud meeleavaldused Nõukogude venestuspoliitika vastu.[viide?]

Novembris võeti vahi alla kaks Tallinna keskkooliõpilast, keda süüdistati Nõukogude lipu rüvetamises. Nõukogude võim üritas toimunud sündmusi maha vaikida ja moonutada. Punkansambel Propeller aga seejärel praktiliselt keelustati kuni Nõukogude okupatsiooniperioodi lõpuni.[viide?]

Vaata ka

Viited

Välislingid