Nikolai Matjašin (9. mai 1922 Tartu – 23. august 1988 Tallinn) oli eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant).

Ta sündis aastal 1922 Tartus töölisperekonnas. Ta lõpetas Narvas tööstuskooli, tema haridustase oli 8 klassi. Aastatel 1940–1941 töötas ta Tallinna 24. koolis vanempioneerijuhina.

Ta mobiliseeriti juunis 1941 Punaarmeesse. Esimesed tuleristsed sai ta Narva hävituspataljoni koosseisus. Hiljem sõdis ta 8. Eesti Laskurkorpuses. Laskurkorpuses õppis ta kuulipilduriks. Ta võttis osa Velikije Luki lahingutest.

925. Laskurpolgu kuulipildur nooremseersant Nikolai Matjašin maabus 29. septembril 1944 esimeste seas Suure Väina dessandis Muhu saarele. Kergekuulipilduja tuli takistas vaenlase relvameeskonda, mis aitas kaasa edukale maandumisele. Ta sai haavata, kuid ei lahkunud lahinguväljalt.

NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi otsusega 24. märtsist 1945 "ülemjuhatuse ülesannete eeskujuliku täitmise ja ülesnäidatud mehisuse ning kangelaslikkuse eest võitluses Saksa fašistlike röövvallutajatega" anti leitnant Albert Repsonile Nõukogude Liidu kangelase nimetus, Lenini orden ja Kuldtähe medal.

Sõja jooksul sai ta kolm korda haavata. Aastal 1945 demobiliseeriti ta nooremleitnandi auastmes.

Aastal 1950 lõpetas ta Raudteeministeeriumi Leningradi Tehnikumi.