Mainzi kuurvürstkond
Ajalugu
Piiskopitool rajati Vana-Rooma aegadel Mainzi linnas, mis oli Rooma provintsipealinn Moguntiacum, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast Mainzi ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780–782. Esimesed piiskopid enne 4. sajandit on legendaarsete nimedega, alustades Crescensist. Esimene kindlalt tõendatud Mainzi piiskop oli Martinus 343. aastal. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates püha Bonifatiuse saamisest piiskopitoolile 747. aastal. Bonifatius oli varem olnud peapiiskop, kuid piiskopitoolile tuli see au alles tema järglase Lulluse ajal.
Kuurvürstkonna territoorium koosnes mitmest hajutatud alast: Mainzi-äärsed maad Reini mõlemal kaldal; territoorium piki Maini jõge Frankfurdist ülesvoolu (sealhulgas Aschaffenburgi kreis); Eichsfeldi piirkond Alam-Saksis ja Tüüringis; ning territoorium Erfurdi ümbruses Tüüringis.
Johannisburgi loss Aschaffenburgis
Mainzi kuberneride loss Erfurdis
Nagu üldiselt Saksa-Rooma riigis, erines vürstliku piiskopkonna või peapiiskopkonna territoorium sellest, mis vastas piiskopkonnale või peapiiskopkonnale puhtalt vürstliku piiskopi või peapiiskopi vaimuliku jurisdiktsiooni all. 14. sajandil kuulus katoliku kiriku Mainzi kirikuprovintsi: Mainzi peapiiskopkond, Augsburgi, Bambergi, Churi, Eichstätti, Halberstadti, Hildesheimi, Konstanzi, Paderborni, Speyeri, Strasburgi, Verdeni, Wormsi, Würzburgi piiskopkond.[1]
Varauusajal oli Mainzi peapiiskopkond (vaata kaarti allpool) suurim kiriklik provints Saksamaal, hõlmates Mainzi ja 10 abipiiskopkonda.
Erfurdi toomkirik ja Püha Severuse kirik Erfurdis
1802. aastal kaotas Mainz oma peapiiskopliku olemuse. Ilmalikustamistega, millega kaasnes 1803. aasta Saksamaa mediatisatsioon (Reichsdeputationshauptschluss), koliti kuurvürsti Karl Theodor von Dalbergi tool Regensburgi ja kuurvürstkond kaotas oma vasakkalda territooriumid Prantsusmaale, paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu Hessen-Darmstadti ja Nassau vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi Preisi kuningriigile. Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui Aschaffenburgi vürstkonna. 1810. ühendas Dalberg Aschaffenburgi, Frankfurdi, Wetzlari, Hanau ja Fulda, et moodustada 1810. aastal uus Frankfurdi suurhertsogkond. Dalberg astus tagasi 1813. aastal ja 1815. aasta Viini kongressiga jagati tema territooriumid Baieri kuningriigi, Hessen-Kasseli kuurvürstkonna, Hesseni suurhertsogkonna ja Frankfurdi vabalinna vahel.
Tänapäevane Mainzi piiskopkond asutati 1802. aastal, kui Mainz kaotas oma peapiiskopkonna seisuse ja jäi üheks piiskopkonnaks Prantsusmaa territooriumil. 1814. aastal ulatus selle jurisdiktsioon üle Hessen-Darmstadti territooriumi.
Vaata ka
- ↑ Jörg Erdmann, Statistische Anhänge. In Ergänzung zur Monografie: Jörg Erdmann, "Quod est in actis, non est in mundo". Päpstliche Benefizialpolitik im sacrum imperium des 14. Jahrhundert (Bibliothek des Deutschen Historischen Instituts in Rom 113), Rom 2006 Europäische Bischöfe in den Libri obligationum et solutionum. s. 5