Magnetvoog (tähis Φ) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Magnetvoog on skalaarne suurus, mille mõõtühik SI-süsteemis on veeber (Wb). Vastav ühik CGS-süsteemis on maksvell (Mx): 1 Mx = 10−8 Wb.
Arvutus
Magnetvoog Φ läbi pinna on võrdeline magnetilise induktsiooniga B (magnetvälja tihedusega) ja läbitava pinna suurusega A:
- Φ = B × A,
kusjuures pind on magnetväljaga risti.
Juhul kui magnetvälja jõujoonte nurk β pinna suhtes erineb 90 kraadist, siis pinda läbiv magnetvoog väheneb seda enam, mida väiksem on langemisnurk:
- Φ = B × A × cos β.
Üldjuhul, kui on tegemist muutuva magnetvooga läbi suvalise kujuga pinna , siis arvutatakse magnetvoog pindintegraalina:[1]
kus
- on magnetilise induktsiooni projektsioon pinnaelemendi normaalil;
- on üliväike pinnaelement, mille ulatuses võib lugeda magnetvoo konstantseks.
Magnetvoog läbi suvalise kinnise pinna on null.
Aheldusvoog
Kui magnetvoog läbib mitut vooluahela keerdu, siis on sellise ahela (induktiivpooli) üldine magnetvoog võrdne ühe keeruga ahelduva (seda keerdu läbiva) magnetvoo Φ ja keerdude arvu w korrutisega. Pooli keerdudega ahelduvat koguvoogu nimetatakse aheldusvooks Ψ:
- Ψ = w × Φ.
You must be logged in to post a comment.