See artikkel räägib valkudest; immunoteraapias kasutatavate ravimite kohta vaata artiklit Interferoonid (ravimid)

Interferoonideks (inglise keeles interferons, lühend IFN) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehas mitmesuguseid rakkude komplekteeritavaid ja vabastatavaid valke, mille ülesandeks on immuunvastus.

Interferoone komplekteerivad lümfotsüüdid ja fibroblastid.[1]

Interferoonid soodustavad antiviraalset (Th1 tüüpi) immuunvastust ja evivad pahaloomuliste kasvajarakkude paljunemise vastast ja viirustevastast toimet.

Nad suurendavad T-rakkude tsütotoksilisust ja õgirakkude fagotsütoosivõimet.[2]

Interferoonid liigitatakse tsütokiinide hulka.[3]

Interferoonide retseptorid, geenid, rakud ja signaalirajad võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Klassifikatsioon

Eristatakse kolme liiki interferoone:

  • IFN I ehk IFN -α/β – (IFNa, IFNb, IFNe, IFN-κ, IFN-τ, IFN-ω, IFN-δ (sigadel))
  • IFN II ehk IFN-γ – (IFNg)
  • IFN III (IFN l; IL28/29).

Komplekteerimine

Interferoone on võimelised tootma, erinevates mahtudes, enamik tuumaga rakke. Nii näiteks toodavad viirusnakkuste korral:

Viirusevastane toime

Interferoonide toimel püütakse muuta veel nakatumata rakud viiruse suhtes resistentseks ning juba viirusega nakatunud rakkudes püütakse indutseerida viiruse genoomi ja valkude lagundamist.

Nii näiteks indutseerivad interferoonid gripiviiruse infektsiooni algfaasis tsütokiinide (TNFα, TNFβ, IL-6, IL-8, MIP-1a) komplekteerimist.[4]

Viiruste vastutoime

Mitmed viirused on omandanud resistentsuse interferoonidele, nii pidurdab näiteks gripiviiruse mittestruktuurne valk (NS1) interferooni antiviraalset mõju ja aitab seega kaasa gripiviiruse levikule peremeesorganismis.

Viirused, nagu gripiviirus, marutõveviirus, vesikulaarstomatiidi viirus ja Ebola viirus suudavad inhibeerida rakusisese viiruse signaliseerimisrada blokeerides signaalijana toimiva RIG1-geeni, mille ülesandeks on interferooni IFN-α/β sünteesi käivitamine.

Ebola viirus

 Pikemalt artiklis Ebola viirushaigus

Uurijad on tuvastanud, et Ebola viiruse valgud VP24 ja VP35 blokeerivad peremeesorganismi interferooni (IFN)-alfa/beeta sünteesi ja signaali edastamist IFN-alfa/beeta ja IFN-gamma retseptoritele[5] ning takistavad bioloogiliste vahendajaainete signaalide saatmist rakutuuma [6] ja osalevad seeläbi kaasasündinud immuunsuse inhibeerimises.

Interferoonid ravimitena

Geneetiliselt muundatud soolekepikesed

1983. katsetati interferoonide tootmist geneetiliselt muundatud soolekepikestega (E.coli) [1]

Immunostimulaatorid

Interferoone toodetakse biotehnoloogilistel meetoditel ja kasutatakse ka inimeste ja loomade immunoteraapias (ATC-kood: L03AB–immunostimulaatorid).[7]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 D.J.Weatherall, J.G.G.Ledinghma, D.A.Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Volume 1, Oxford University Press, 5.10, 1983, Vaadatud 08.03.2014) (inglise keeles)
  2. ↑ "Meditsiinisõnastik" 304:2004.
  3. ↑ Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  4. ↑ Sirje Rüütel Boudinot,Organismi immuunvastus gripiviirusele, artikkel EL 2009/12, Veebiversioon (vaadatud 01.03.2014)
  5. ↑ Christopher F. Basler ja Gaya K. Amarasinghe, Evasion of Interferon Responses by Ebola and Marburg Viruses, J Interferon Cytokine Res., september 2009; 29(9): 511–520., doi: 10.1089/jir.2009.0076, PMCID: PMC2988466, veebiversioon (vaadatud 18.09.2014) (inglise keeles)
  6. ↑ Michael C. Purdy, Study reveals how Ebola blocks immune system, 13. august 2014, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)
  7. ↑ INTERFERON ALPHA-2B FOR VETERINARY USE, Veebiversioon (vaadatud 01.03.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Beetainterferoonravi
Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Interferoon
No tags for this post.