Hiina haldusjaotus
Hiina Rahvavabariigi haldusjaotus on viietasandiline:
- 1. järgu haldusüksused ehk provintsitasandi haldusüksused on kõige tähtsamad ja väljaspool Hiinat kõige tuntumad. Provintsideks jaotatakse Hiinat juba sajandeid.
- 2. järgu haldusüksused ehk ringkonnatasandi haldusüksused on 1981. aasta majandusreformide algusest saadik muutunud aina tähtsamaks ja iseseisvamaks.
- 3. järgu haldusüksuste ehk maakonnaatasandi haldusüksuste hulka kuuluvad maakonnad, mis on Hiina vanimate haldusüksuste seas.
- 4. järgu haldusüksusi ehk vallatasandi haldusüksusi on 1980. aastatest saadik ulatuslikult reformitud; reform jätkub tänini suurema otsustuspädevuse suunas.
- 5. järgu haldusüksused ehk külatasandi haldusüksused on olulised riigi ja kodaniku otsese kokkupuute tõttu.
1., 4. ja 5. järgu haldusüksused on kõikjal olemas, kuid mõnes kohas puuduvad 2., mõnes kohas 3. järgu haldusüksused. Keskalluvusega linnades ning osalt Xinjiangi Uiguuri autonoomsed piirkonnas, Hainani provintsis ja paiguti teistes provintsides on 3. järgu haldusüksused allutatud otseselt 1. järgu haldusüksustele. Mõnes ringkonna õigustega linnas (Sansha Shi, Zhongshan Shi, Jiayuguan Shi) on 4. järgu haldusüksused otseselt allutatud 2. järgu haldusüksusele. Sügisest 2011 on vähemalt üks koht (Xialu linnarajoon Huangshi Shi's), kus 4. järgu haldusüksused puuduvad ja 5. järgu haldusüksused on allutatud otse 3. järgu haldusüksusele. Pole teada, kas tegu on üksikjuhtumiga või algava haldusjaotuse ümberkorraldamisega.
1. järgu haldusüksused
1. järgu haldusüksused on:
- 23 provintsi (省, shěng; sealhulgas Taiwanilt nõueldav Taiwani provints). Enamik provintse on praegustes piirides juba Mingi dünastia ajast.
- neli keskalluvusega linna (直轄市/直辖市, zhíxiáshì).
- kaks erihalduspiirkonda (特區/特区, tèqū). Need on ette nähtud juba 1982. aasta põhiseadusega, kuid nad kehtestati alles pärast Hongkongi ja Macau tagasisaamist põhimõttel "Üks maa, kaks süsteemi".
- viis autonoomset piirkonda (自治區/自治区, zìzhìqū). Need kehtestati pärast rahvavabariigi rajamist viiele suuremale vähemusrahvusele nende traditsioonilistel asualadel.
YUNNAN – provints TIIBET – autonoomne piirkond  Shanghai – keskalluvusega linn Hongkong – erihalduspiirkond |
| Haldusüksus | Hiina keeles | Pealinn | Rahvaarv | Pindala km² | Tihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|---|
| Heilongjiang | 黑龍江/黑龙江 (Hēilóngjiāng) | Harbin | 38 170 000 | 454 000 | 84 |
| Jilin | 吉林 (Jílín) | Changchun | 27 090 000 | 187 400 | 145 |
| Liaoning | 遼寧/辽宁 (Liáoníng) | Shenyang | 42 170 000 | 145 900 | 289 |
| Qinghai | 青海 (Qīnghǎi) | Xining | 5 390 000 | 721 200 | 7 |
| Gansu | 甘肅/甘肃 (Gānsù) | Lanzhou | 26 190 000 | 454 300 | 58 |
| Shaanxi | 陝西/陕西 (Shǎnxī) | Xi'an | 37 050 000 | 205 600 | 180 |
| Shanxi | 山西 (Shānxī) | Taiyuan | 33 350 000 | 156 300 | 213 |
| Hebei | 河北 (Héběi) | Shijiazhuang | 68 090 000 | 187 700 | 363 |
| Shandong | 山東/山东 (Shāndōng) | Jinan | 91 800 000 | 153 800 | 597 |
| Henan | 河南 (Hénán) | Zhengzhou | 98 690 000 | 167 000 | 591 |
| Sichuan | 四川 (Sìchuān) | Chengdu | 87 250 000 | 485 000 | 180 |
| Hubei | 湖北 (Húběi) | Wuhan | 60 160 000 | 185 900 | 324 |
| Anhui | 安徽 (Ānhuī) | Hefei | 64 610 000 | 139 700 | 462 |
| Jiangsu | 江蘇/江苏 (Jiāngsū) | Nanjing | 75 495 000 | 102 600 | 736 |
| Yunnan | 雲南/云南}} (Yúnnán) | Kunming | 44 150 000 | 394 000 | 112 |
| Guizhou | 貴州/贵州 (Gùizhōu) | Guiyang | 39 040 000 | 176 000 | 222 |
| Hunan | 湖南 (Húnán) | Changsha | 66 980 000 | 210 000 | 319 |
| Jiangxi | 江西 (Jiāngxī) | Nanchang | 42 840 000 | 167 000 | 257 |
| Zhejiang | 浙江 (Zhèjiāng) | Hangzhou | 47 200 000 | 102 000 | 463 |
| Guangdong | 廣東/广东 (Guǎngdōng) | Guangzhou | 113 040 000 | 180 000 | 628 |
| Fujian | 福建 (Fújiàn) | Fuzhou | 35 110 000 | 121 300 | 289 |
| Hainan | 海南 (Hǎinán) | Haikou | 8 180 000 | 34 000 | 241 |
| Haldusüksus | Hiina keeles | Pealinn | Rahvaarv | Pindala km² | Tihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|---|
| Xinjiang | 新疆 (Xīnjiāng) | Ürümqi | 19 630 000 | 1 660 400 | 12 |
| Sise-Mongoolia | 內蒙古/内蒙古 (Nèiměnggǔ) | Hohhot | 23 840 000 | 1 183 000 | 20 |
| Tiibet | 西藏 (Xīzàng) | Lhasa | 2 740 000 | 1 228 400 | 2 |
| Ningxia | 寧夏/宁夏 (Níngxià) | Yinchuan | 5 880 000 | 66 400 | 89 |
| Guangxi | 廣西/广西}} (Guǎngxī) | Nanning | 48 890 000 | 236 000 | 207 |
| Haldusüksus | Hiina keeles | Rahvaarv | Pindala km² | Tihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|
| Peking | 北京 (Běijīng) | 15 810 000 | 16 800 | 941 |
| Tianjin | 天津 (Tiānjīn) | 11 519 000 | 11 305 | 1019 |
| Chongqing | 重慶/重庆 (Chóngqìng) | 31 442 300 | 82 300 | 382 |
| Shanghai | 上海 (Shànghǎi) | 18 450 000 | 6341 | 2910 |
| Haldusüksus | Hiina keeles | Rahvaarv | Pindala km² | Tihedus (in/km²) |
|---|---|---|---|---|
| Macau | 澳門/澳门 (Àomén) | 520 400 | 29 | 17945 |
| Hongkong | 香港 (Xiānggǎng) | 6 985 200 | 1104 | 6327 |
Vaata ka
Kirjandus
- Yan Junxu (toim). Geographie (= China-Buchreihe.), Verlag für fremdsprachige Literatur, Beijing 1984.
- Qi Wen (齐雯). China im Umriss, Verlag für fremdsprachige Literatur: Beijing 1985.
- Qin Shi (秦石). China, Neuer Stern-Verlag, Beijing 1994, ISBN 7-80102-126-6 (2. trükk, Beijing 1997, ISBN 7-80102-731-0).
- Xinwen Zhou. China. Fakten und Zahlen 1999, Neuer Stern-Verlag, Beijing 1999, ISBN 7-80148-193-3.
- Ren Shuyin (任树银). China. Landeskunde, Verlag für fremdsprachige Literatur: Beijing 2001, ISBN 7-119-02850-2.
- Zhong Xin (钟欣) (toim). China 2002, Verlag Neuer Stern: Beijing 2002, ISBN 7-80148-479-7.
- Erling von Mende, Heike Holbig. Lokalverwaltung. – Stefan Friedrich, Hans-Wilm Schütte, Brunhild Staiger (toim) Das große China-Lexikon. Geschichte, Geographie, Gesellschaft, Politik, Wirtschaft, Bildung, Wissenschaft, Kultur, Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 2003, ISBN 3-534-14988-2, lk 456–458.
- Sebastian Heilmann. Politisches System, 3. Volksrepublik. – Stefan Friedrich, Hans-Wilm Schütte, Brunhild Staiger (toim) Das große China-Lexikon. Geschichte, Geographie, Gesellschaft, Politik, Wirtschaft, Bildung, Wissenschaft, Kultur, Wissenschaftliche Buchgesellschaft: Darmstadt 2003, ISBN 3-534-14988-2, lk 575–578.
- Yin Zhongqing (尹中卿). Das politische System im heutigen China, China Intercontinental Press: Beijing 2004, ISBN 7-5085-0470-4.
- Meyers Atlas China. Auf dem Weg zur Weltmacht Bibliographisches Institut AG: Mannheim 2010, ISBN 978-3-411-08281-0, lk 92–93.