Eesjäse (membrum thoracicum, tavakeeles ka esijäse) on paljude loomade tugi- ja liikumisaparaadi paariline jätketaoline kehaosa, mis on ühendatud kerega õlavöötme kaudu. Eesjäsemete peamiseks funktsiooniks on looma keha ning liikumise toetamine.

Eesjäsemete areng, anatoomia, asend, luud, lihased, veresooned ja morfoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lindudel on eesjäse muutunud tiivaks.

Madudel on esijäsemed on täiesti kadunud.

Eesjäsemel eristatakse vöödet ja vabaosa.

Eesjäseme alaosad on :

• kaenal (axilla)
• õlavars (branchium)
• küünarnukk (cubitus)
• küünarvars (anterbrachium)
• eesjalg ehk käsi (manus).

Eesjäsemel eristatakse järgmisi piirkondi (regiones articulationis humeri):

• õlaliigesepiirkond (regio articulationis humeri)
• kaenlapiirkond (regio axillaris)
• õlavarrepiirkond (regio brachii)
• kolmpealihase-piirkond (regio tricipitalis)
• küünrapiirkond (regio cubiti)
• küünarnukipiirkond (regio olecrani)
• küünarvarrepiirkond (regio antebrachii)
• randmepiirkond (regio carpi)
• kämblapiirkond (regio metacarpi)
• kämbla-varbalüli liigese piirkond
• proksimaalne varbalüli piirkond (regio phalangis proximalis)
• proksimaalne varbalülidevahe-liigese piirkond (regio interphalangea proximalis)
• keskse varbalüli piirkond (regio phalangis mediae)
• distaalse varbalüli piirkond (regio phalangis distalis) jt.

Eesjäseme luud (ossa memberi thoracici) moodustavad õlavöötme, õlavarre, küünarvarre ja eesjala skeleti.

• käsi

• Sir Richard Owen,On the nature of Limbs. A discourse, 1849, London John Van Voorst, OpenLibrary raamat veebiversioon (vaadatud 03.12.2012) (inglise keeles)
• Enn Ernits, Esta Nahkur, Koduloomade anatoomia, Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.