Dragutin Tadijanović (4. november 1905 – 27. juuni 2007) oli horvaadi luuletaja.

Tadijanović sündis Rastušje külas Slavonski Brodi lähistel. Ta hakkas luuletusi kirjutama 13-aastaselt. Kutseharidusena õppis Zagrebis metsatööstust.

Tadijanovići sulest ilmus paarkümmend luulekogu, esimene 1931. aastal, ja kokku 200 luuletust. Tadijanović kirjutas horvaadi keeles ning töötas ka tõlgi ja kriitikuna.

Tadijanovići peetakse üheks 20. sajandi populaarsemaks ja tähelepanuväärsemaks horvaadi luuletajaks. Tema luuletus "Balada o zaklanim ovcama" (eesti keeles "Tapetud lamba ballaad") on üks horvaadi kirjanduse võimsamatest teostest. Tadijanovići luuletusi on tõlgitud 20 keelde.

Tadijanović suri 2007. aastal 101-aastaselt.

• 1965 – valiti Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia tegevliikmeks.

• "Lirika" (1931)
• "Sunce nad oranicama" (1933)
• "Pepeo srca" (1936)
• "Dani djetinjstva" (1937)
• "Tuga zemlje" (1942)
• "Pjesme" (1951)
• "Blagdan žetve" (1956)
• "Srebrne svirale" (1960)
• "Prsten" (1963)
• "Poezija" (1973)
• "Vezan za zemlju" (1974)
• "Sabrane pjesme" (1975)
• "Sam" (1976)
• "Prijateljstvo riječi" (1981)
• "Svjetiljka ljubavi" (1984)
• "Moje djetinjstvo" (1985)
• "Kruh svagdašnji" (1987)
• "More u meni" (1987)

• Koduleht (horvaadi keeles)