Armeenia kiri
.jpg)
Armeenia kiri on häälikkiri, mille lõi aastatel 405–406 Mesrop Maštotsh. Algsele 36 tähele on hiljem lisatud Օ, Ֆ, Ու ja և.
Kirjutatakse vasakult paremale. Kasutusel on suurtähed ja väiketähed.
Armeenia kirja on kasutatud vanaarmeenia keele, keskarmeenia keele ja uusarmeenia keele (armeenia keele (idaarmeenia kirjakeel ja läänearmeenia kirjakeel) ülesmärkimiseks. Aastatel 1921–1928 kasutati kurdi keele ülesmärkimiseks Nõukogude aladel kurdi armeenia tähestikku.
Unicode'i koodid armeenia tähtede ülesmärkimiseks on U+0530 – U+058F ja U+FB13 – U+FB17.
Armeenia kirja tähis ISO 15924 järgi on Armn.
Tähed
Armeenia kirja tähed on tähestiku järjekorras järgmised[1]:
| Täht | Nimetus | Hääldus (IPA)) | Trans- lite- ratsioon |
Arv- väär- tus | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tra- dits. kirja- viis |
Re- form. kirja- viis |
Hääldus | Vana- armee- nia |
Ida- armee- nia |
Lääne- armee- nia |
Klassi- kaline |
ISO 9985 | ||||
| Vana- armee- nia |
Ida- armee- nia |
Lääne- armee- nia | |||||||||
| Աա (a) | այբ (ajb) | [aɪb] | [aɪpʰ] | [ɑ] | a | 1 | |||||
| Բբ (b) | բեն (ben) | [bɛn] | [pʰɛn] | [b] | [pʰ] | b | 2 | ||||
| Գգ (g) | գիմ (gim) | [gim] | [kʰim] | [g] | [kʰ] | g | 3 | ||||
| Դդ (d) | դա (da) | [dɑ] | [tʰɑ] | [d] | [tʰ] | d | 4 | ||||
| Եե (e, sõna alguses je) | եչ (jetšh) | [jɛtʃʰ] | [ɛ]}}, sõna alguses või vokaali järel [jɛ]1 | e | 5 | ||||||
| Զզ (z) | զա (za) | [zɑ] | [z] | z | 6 | ||||||
| Էէ (e) | է (e) | [ɛː] | [ɛ] | [ɛː] | [ɛ] | ē | ê | 7 | |||
| Ըը (õ) | ըթ (õth) | [ətʰ] | [ə] | ə | ë | 8 | |||||
| Թթ (th) | թօ | թո (tho) | [tʰo] | [tʰ] | t‘ | 9 | |||||
| Ժժ (ž) | ժէ | ժե (že) | [ʒɛː] | [ʒɛ] | [ʒ] | ž | 10 | ||||
| Իի (i) | ինի (ini) | [ini] | [i] | i | 20 | ||||||
| Լլ (l) | լիւն | լյուն (ljun) | [lʏn]² | [l] | l | 30 | |||||
| Խխ (h, vokaalide vahel või sõna lõpus vokaali järel hh) | խէ | խե (he) | [χɛː] | [χɛ] | [χ] | x | 40 | ||||
| Ծծ (ts) | ծա (tsa) | [tsɑ] | [tsʼɑ] | [dzɑ] | [ts] | [tsʼ] | [dz] | c | ç | 50 | |
| Կկ (k) | կեն (ken) | [kɛn] | [kʼɛn] | [gɛn] | [k] | [kʼ] | [g] | k | 60 | ||
| Հհ (h) | հօ | հո (ho) | [ho] | [h] | h | 70 | |||||
| Ձձ (dz) | ձա (dza) | [dzɑ] | [tsʰɑ] | [dz] | [tsʰ] | j | 80 | ||||
| Ղղ (gh) | ղատ (ghat) | [ɮɑt] | [ʁɑtʼ] | [ʁɑd] | [l] või [ɮ] | [ʁ] | ł | ġ | 90 | ||
| Ճճ (tš) | ճէ | ճե (tše) | [tʃɛː] | [tʃʼɛ] | [ʤɛ] | [tʃ] | [tʃʼ] | [ʤ] | č | č̣ | 100 |
| Մմ (m) | մեն (men) | [mɛn] | [m] | m | 200 | ||||||
| Յյ (j) | յի (ji) | հի (hi) | [ji] | [hi] | [j] | [h]³, [j] | y | 300 | |||
| Նն (n) | նու (nu) | [nu] | [n] | n | 400 | ||||||
| Շշ (š) | շա (ša) | [ʃɑ] | [ʃ] | š | 500 | ||||||
| Ոո (o, sõna alguses tavaliselt vo) | ո (vo) | [o] | [vo] | [o], sõna alguses [vo]4 | o | 600 | |||||
| Չչ (tšh) | չա (tšha) | [tʃʰɑ] | [tʃʰ] | č‘ | č | 700 | |||||
| Պպ (p) | պէ | պե (pe) | [pɛː] | [pʼɛ] | [bɛ] | [p] | [pʼ] | [b] | p | 800 | |
| Ջջ (dž) | ջէ | ջե (dže) | [ʤɛː] | [ʤɛ] | [tʃʰɛ] | [ʤ] | [tʃʰ] | ǰ | 900 | ||
| Ռռ (r) | ռա (ra) | [rɑ] | [ɾɑ] | [r] | [ɾ] | r̄ | ṙ | 1000 | |||
| Սս (s) | սէ | սե (se) | [sɛː] | [sɛ] | [s] | s | 2000 | ||||
| Վվ (v) | վեւ | վեվ (vev) | [vɛv] | [v] | v | 3000 | |||||
| Տտ (t) | տիւն | տյուն (tjun') | [tʏn] | [tʼʏn]5 | [dʏn] | [t] | [tʼ] | [d] | t | 4000 | |
| Րր (r) | րէ | րե (re) | [ɹɛː] | [ɹɛ]6 | [ɾɛ] | [ɹ]6 | [ɾ] | r | 5000 | ||
| Ցց (tsh) | ցօ | ցո (tsho) | [tsʰo] | [tsʰ] | c‘ | 6000 | |||||
| Ււ (w) | հիւն | —7 | [hʏn] | [w] | [v]8 | u | 7000 | ||||
| Փփ (ph) | փիւր | փյուր (phjur) | [pʰʏɹ]9 | [pʰʏɾ] | [pʰ] | p‘ | 8000 | ||||
| Քք (kh) | քէ | քե (khe) | [kʰɛː] | [kʰɛ] | [kʰ] | k‘ | 9000 | ||||
| Եվևեւ (ev, sõna alguses või vokaali järel jev) | եւ | և (jev) | [ev] | [ev] | ev | - | |||||
| Օօ (o) | օ (o) | [o] | [o] | ô | ò | - | |||||
| Ֆֆ (f) | ֆէ | ֆե (fe) | [fɛː] | [fɛ] | [f] | f | - | ||||
Hääldus:
- Idaarmeenia tähestik
- Läänearmeenia tähestik
Märkused tabeli juurde
Ülakirjas h ([ʰ]) tähistab aspiratsiooni; ülakoma [’] tähistab ejektiivset (abruptiivset) hääldust.
- Sõna alguses ye [jɛ], teistel juhtudel e [ɛ]. Asi on selles, et y [j] langeb liitsõnade sees välja, näiteks եղբայր (ełbayr, [jɛʀˈbajɹ], jeghbajr 'vend', kuid մորեղբայր (morełbayr, [moɹɛʀˈbajɹ], morerbajr 'emapoolne onu').
- Pärast 1922. aasta armeenia kirjaviisireformi hääldatakse tähe <լ> nimetust [lyun].
- Ainult traditsioonilises kirjaviisis sõna või morfeemi alguses.
- Sõna alguses vo [vo], teistel juhtudel o [o]. Häälik [v] langeb liitsõnades välja, näiteks որդի (ordi, [voɹˈtʰi], vordi 'poeg'), kuid քեռորդի (k‘eṙordi, [kʰeroɹˈtʰi], kherordi 'emapoolne onupoeg'.
- Reformitud tähestikus hääldatakse tähe տ nimetust [tʼyun].
- Ainult Iraani armeenlased hääldavad [ɹ]; Armeenia idaarmeenlaste keeles muutus vanaarmeenia [ɹ] (ր) häälikuks [ɾ].
- Reformitud kirjaviisis asendati see täht täheühendiga ու, mida loetakse [u].
- Tavaliselt loetakse [v], kuid on erandeid. Vanarmeenia keeles loetakse ühendit աւ, millele järgneb konsonant, [au], näiteks աւր (awr, [auɹ], avr 'päev'). (Keskajal hakati seda sõna hääldama [oɹ] ja alates 13. sajandist kirjutatakse աւր (ōr, or). Ühendit ու, mida algul hääldati [ov] või [ou], hakati hääldama [u]; ühendit իւ (iw) hääldatakse [ju] (reformitud kirjaviisis asendati իւ յու-ga).
- Reformitud tähestikus hääldatakse tähe փ nimetust [pʰjuɾ].
Viited
- ↑ Tähe ja selle nimetuse juures on kursiivis antud armeenia-eesti transkriptsioon.