Moero
| See artikkel räägib laevast; samanimelise järve kohta vaata artiklit Mweru. |
Moero oli hospidallaevaks ümber ehitatud kaubalaev, mis hukkus Nõukogude Liidu õhurünnaku tagajärjel Läänemerel 22. septembril 1944. Teised laevad päästsid Moerolt 657 inimest, hukkunuid oli saksa mereväe andmetel 632, nende hulgas mitusada eestlast.
Ajalugu

Moero oli 5277 brt kaubalaev, mille ehitas Flensburgi laevaehitusselts Flensburger Schiffsbau-Gesellschaft tehasenumbriga 435. Laev lasti vette 15. märtsil 1937, esimene laevaomanik oli Belgia firma Compagnie Maritime Belge.
10. mail 1940, kui algas Saksamaa pealetung läänes, oli Moero teel Antwerpenisse. Belgia valitsus suunas Moero Bordeaux'sse, kus laev sattus saksa võimude kätte.
Septembris 1940 sai laev tähistuseks H 16.
Augustis 1941 sai Moero õhurünnakus kannatada. Märtsis 1943 jooksis laev Soome rannikumeres Hanko lähistel karile, pukseeriti Hanko sadamasse ja remonditi seejärel Helsingis.
Kuigi Moero oli ehitatud kaubalaevaks, kohandasid Saksa võimud selle Teises maailmasõja käigus ümber haavatute veoks. Ametlikult ei olnud tegu siiski tüüpilise laatsaretlaevaga, sest Moero oli relvastatud kergete õhutõrjekahuritega.
Septembris 1944 osales Moero Saksamaa vägede ja sõjapõgenike evakuatsioonis Eestist. 21. septembril lahkus laev Tallinnast, 22. septembril 1944 uputasid laeva Nõukogude torpeedo- ja pommituslennukid.
Uppumine
Pärast Tallinnast lahkumist liikus Moero konvois koos Lapplandi, 5. torpeedokaatrite flotilli baaslaeva Hermann von Wißmanni ja T 139-ga[1].
Konvoi avastas kell 5.37 Nõukogude 15. üksiku luurelennuväepolgu lennuk[2]. 4 tundi hiljem tõusis õhku löögisalk koosseisus 4 A-20 1. kaardiväe miini-torpeedolennuväe polgust (1 torpeedolennuk, piloot Vasiljev; 3 pommitajat, piloodid Jaskin, Ivanov ja Vorobjov) ning 12 hävituslennukit 21. mereväe hävituslennuväe polgust. Vorobjovi pommitaja pöördus enne sihtmärgini jõudmist tagasi[3]. Rünnak laevale toimus kell 11.05[1], Saksa poole andmeil kell 11.00[4]. Nõukogude piloodid väitsid, et laeva tabas torpeedo ja Ivanovi lennuki visatud lennukipomm[3]. Laeval puhkes tulekahju, mis ilmselt põhjustas omakorda paanika ja tegi võimatuks laeva päästmise.
Moero uppus kell 11.55[4] Läänemerel Ventspilsist 26 miili edelas[1] (ligikaudsed geograafilised koordinaadid 57,26 N, 20,18 E).
Saksamaa ametlike allikate andmetel oli laeval kokku 1237 inimest, kellest 655 jäi teadmata kadunuks. Teadmata kadunute hulgas oli umbes 600 haavatut.[5] Pääsenud ja sõjajärgsed kirjamehed on väitnud, et laeval olnud inimeste arv oli palju suurem, kui Saksamaal koostatud andmed seda näitavad. Näiteks "Mereleksikoni" andmetel olnud laeval 3350 inimest, kellest hukkunud 2700, et Moero olevat olnud märgistatud hospitallaevana ja laev olevat hukkunud kiiresti – kümmekonna minutiga.
Moerol viibinutest hukkusid arhitekt Eugen Habermann, Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Jürgenson, Haapsalu koguduse õpetaja Konstantin Kütt, keemik Madis Nõu, kirurg Bruno Vahtrik jpt.
Mälestuse jäädvustamine

- 8. veebruar 1998 esietendus Merle Karusoo ja Katrin Saukase juhendamisel valminud dokumentaarium "Sügis 1944" Viljandi Kultuurikolledži üliõpilaste esituses. Lavastus koosnes osadest "Mere äärde põgenejate teekonnad" ja "Laatsaretlaeva Moero hukkumise lugu 22.09.1944".
- Moerol hukkunute mälestuseks on püstitatud mälestusmärk Jämaja kalmistul Saaremaal.[6]
Vaata ka
Viited
Allikad
- Theodor Dorgeisti postitus: http://warsailors.com/forum/read.php?1,6502,6507#msg-6507
- M. Morozov: Morskaja torpedonosnaja aviatsija, tom 1.
- Kriegstagebuch der Seekriegsleitung 1939–1945, Teil A, Kd.61/II
Kirjandus
- "Moero" läheb vastu hukule. Eesti Päevaleht, 16. september 1992, nr. 71, lk. 6.