Akadeemik Jarek Kurnitski selgitas „Vikerhommikus“, miks peetakse Eesti oludes sobivaks 21–22kraadist sisetemperatuuri ning millised riskid kaasnevad ülekütmisega nii inimese tervisele kui ka rahakotile.

Kurnitski sõnul ei ole see number juhuslik. „Toatemperatuuri soovitus 21 kraadi kütteperioodil on kompromiss mugavusest, tervisest ja energiatõhususest. Tegelikult on inimesele neutraalne temperatuur, kui meil on pikkade varrukatega särk seljas, umbes 22 kraadi.“ Sealt tulebki soovitus pidada talvel kinni 21-22 kraadist.

Tema hinnangul kipuvad paljud kodud ja töökohad olema üleköetud. „Kui temperatuurid lähevad üle 22 kraadi, siis uuringud näitavad, et igasugused ebamäärased tervisehäired ja kerged haigestumised hakkavad lisanduma,“ ütles ta. Lisaks on kõrgem temperatuur energiamahukas ning seotud ka füsioloogiliste mõjudega.

Kurnitski rõhutas, et inimeste erinevused on suured. Mõni peab kampsuni selga panema ja teine saab T-särgiga hakkama ka 21 kraadi juures. Tema enda eelistus on jahedam sisekliima, kus vajadusel pannakse soojem riietus selga, mitte ei tõsteta temperatuuri.

Olulise tegurina tõi ta esile õhuniiskuse. Talvisel ajal on välisõhk väga kuiv ning ruumides langeb suhteline niiskus sageli 20 protsendini või isegi alla selle. „Inimene ei tunne niiskust otseselt. Me tunnetame temperatuuri väga hästi, aga niiskust ainult kaudselt – näiteks naha kuivamise kaudu,“ selgitas Kurnitski. Tema sõnul ei ole õhu kunstlik niisutamine üldjuhul vajalik ega soovitatav, kuna see on energiamahukas ja võib tekitada hügieeniriske.

Kurnitski soovitas vaadata sisekliimat tervikuna ning hoiduda mugavuste ületähtsustamisest. „Üks kraad temperatuuri alla tähendab umbes 10 protsenti väiksemaid küttekulusid. Kui kaks kraadi alla lasta, on see juba 20 protsenti kokkuhoidu – ja seda raha saab kasutada palju otstarbekamalt.“