Maamarssal

Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.

Liivi ordu maamarssalile kuulus ordu Sigulda ordulinnus ja Malpils, Zaube, Skujene ja Nītaure lauamõisad ning talle allusid Leedu piiri ääres asuv Aizkraukle ordulinnus ja Miitavi ordulinnus.

Rüütelkonna maamarssalid

Hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast 1643. aastast kuni aastani 1694 ja 1710–85 ja 1797–1917 kuni Venemaa keisririigi aja lõpuni, oli maamarssal kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse ehk Saaremaa ja Liivimaa rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik.

Aastatel 1785–1797, Tallinna ja Riia asehalduskorra ajastul tegutses Eestimaal ja Liivimaal rüütelkonna aadlimarssal. Asehalduskorra laiendamise (1783) järel Baltimaades pandi ka Eestimaal Venemaa keisrinna Katariina II poolt maksma ka Vene aadlikorraldus (1786). 1785. aasta Katariina II Aadliarmukirjaga 1785. aastal seadustati aadli eesõigused ning armukiri andis aadlile ainuõiguse omada maad ja pärisoriseid talupoegi, vabastas aadli teenistuskohustustest, maksudest ja ihunuhtlusest. Aadel sai õiguse moodustada omavalitsuslikke aadlikogusid, valida kubermangu ja maakonna aadlipeamehi ning esitada valitsusele taotlusi[1]. Senine Eestimaa rüütelkonna omavalitsuslik organisatsioon kuulus täielikult likvideerimisele. Loodi kubermangu Eestimaa rüütelkonna seisusliku omavalitsuse juhi aadlimarssali koht Liivi- ja Eestimaal kaotatud Eestimaa rüütelkonna pealiku asemele ja osalt ka kaotatud maanõunikkude-kolleegiumi funktsioonide täitmiseks. Aadlimarssal valiti kreisimarssalite poolt ja hulgast 3 aastaks ning aadlimarssali ülesandeks oli kubermangu aadlikogu istungeil tehtud otsuste teostamine, maa postiasjanduse korraldamine, aadli rahaasjade jne. juhtimine ning aadli huvide kaitse. Aadlimarssali koht kaotati 1796. aastal koos asehalduskorraga. Kava kohaselt, kindralkuberneri või kuberneri kutsel pidi, kolme aasta järel kokku tulema Eestimaa Maapäev, valima kubermangu marssali (endine Eestimaa rüütelkonna peamees), maakondade marssalid ja aadlipealikud maakondades, ametiisikud kohtu, politsei ja muul alal, arutama mõningaid muid päevakorras olevaid küsimusi jne.[2].

Saaremaa ja Liivimaa maamarssal valiti Maapäeval 3 aastaks ja tema ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag). 18. sajandist alates oli Saaremaa ja Liivimaa maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve Venemaa keisririigi keskvõimu juures. Saaremaal oli asehalduskorrale eelnenud ajal Saaremaa rüütelkonnna maamarssalid, asehalduskorra ajal Liivimaa aadlimarssal ja seejärel Saaremaa maamarssal.

Vaata ka

Välislingid

  1. Eesti nõukogude entsüklopeedia. Tallinn: Valgus. 1985. Lk 9.
  2. Jaan Konks, PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised, TARTU 1973, lk 26