Elektrooniline sigaret

Valik e-sigarette

Elektrooniline sigaret ehk e-sigaret on patareitoitel vahend, mille eesmärk on viia kapslis sisalduv keemiline segu (nikotiiniga või ilma) aurustamise teel kasutaja hingamisteedesse.[1] Elektroonilised sigaretid võivad olla ühekordsed või korduvalt täidetavad.[2]

Elektroonilise sigareti leiutas Ameerika Ühendriikides Joseph Robinson.[3] Ta sai e-sigareti patendi 1930. aastal.[3]

Akuga töötav seade kuumutab (nikotiini)padrunis oleva vedeliku auruks. Aromatiseeritud auru kopsu tõmmates tekitab tavalise sigareti suitsetamisega sarnaneva tunde.

Eestis hakati e-sigarette turustama 2006. aastal. Ametlikult teadaolevalt Eesti esimese e-sigareti maaletoojaks ja edasimüüjaks on E-sigaret.ee, tuntud ka brändi nimedega SkySmoke, Nicorex ja Veipland.[4] Ühtlasi olid eestlased esimeste seas Euroopas, kes hakkasid e-sigarette suitsetajatele tubakasuitsust loobumise lahenduseks pakkuma ja populariseerima.[3]

E-sigareti vedeliku peamised koostisained on PG (propüleenglükool), VG (taimne glütseriin), nikotiin ja sissehingamiseks sobilikud aroomid.[5]

PG (propüleenglükool) on antibakteriaalse toimega[6] ning 2023. aasta uuringus leiti, et PG hingamisteedes pakub kaitset erinevate viirus- ja gripihaiguste eest, sh influentsaviiruse kui ka SARS‐CoV‐2.[7]

VG (taimne glütseriin) on lisaks e-sigareti vedelikes laialt kasutatud väli- ja ööklubide üritusel aurumasinates.[8] VG on kasutusel igapäevastes toodetes ka toidu-, kosmeetika- ja ravimitööstuses ning sporditulemuste parandamiste toodetes.[9]

Eesti on väheseid riike Euroopas kui ka maailmas, kes on keelustanud eelmaitsestatud ja tarbimiseks sobilikud nikotiiniga sisalduvad e-sigareti vedelike turustamise (va tubaka- ja mentool aroomid) (TubS § 81 lg 2).[10][11] See keeld on aktiveerinud illegaalse turu. Mustaturu osalised seadustest tulenevaid kohustusi ei järgi ega laboratoorseid teste ei soorita oma toodangule, sest kogu tegevus toimub ebaseaduslikult.[12][13]

Mõju tervisele

 Pikemalt artiklis Elektrooniliste sigarettide turvalisus

E-sigareti eelis nikotiiniplaastrite ja -nätsude ees on sarnasus tavasigaretiga. Kuna e-sigaretti tõmmates tekib aur, mis imiteerib kurgus tavasigareti suitsetamise tunnet ning väljapuhumisel tavasigaretist tekkivat tossu, rahuldab see nii suitsetaja füüsilist nikotiinivajadust kui ka rituaalsõltuvust.

Samas pikaaegne väga kõrge (≥ 20 mg) nikotiinisisaldusega e-vedeliku tarbimine viib organismi tunduvalt suurema koguse nikotiini kui nikotiinplaastrid ning tavaolukorras vastab sigareti suitsetamisest saadavale kogusele.[14][15] Seetõttu on Eestis ka keelatud üle 20 mg nikotiinisisaldusega vedelikke müüa.[10]

Nikotiin põhjustab vaskulaarseid haigusi[16][17][18][19], kahjustab loodet ja imetatavat last[20][21] ning on sõltuvusaine[22][23]. Nikotiinisõltuvus kuulub rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis psüühika- ja käitumishäirete all sõltuvushaiguste hulka koodiga F17.2.[24]

E-sigaret sisaldab lisaks nikotiinile ka arvukalt lisaaineid[25], mille täpne kahjulikkus suitsetajale ega tema lähedal olevatele passiivsetele suitsetajatele ei ole veel teada. Teada ei ole ka e-sigareti pikaajalise tarvitamise mõjud.[26]Lisaainete ja suure nikotiinihulga tõttu ei ole elektrooniline sigaret sobiv vahend suitsetamisest loobumiseks ning tegemist ei ole ohutu alternatiiviga sigaretile[27], kuid on võimalik, et e-sigareti tarvitamist kaalutakse ületamatu nikotiinisõltuvuse korral edasiste kahjude vähendamiseks ehk harm reduction'i põhimõttel, analoogselt süstlavahetuspunktide loomisele.[28]

Eesti Ravimiameti andmetel on Eestis müüdavad e-sigarettide padrunid nikotiinivabad. Ravimi kategooriasse kuulumise eelduseks on siiski nikotiinisisalduse teatud piiri ületamine.[29]

Põhiline erinevus e-sigareti ja tubakat sisaldava sigareti vahel on see, et e-sigareti suitsetamisel ei eraldu tubaka põlemisest tekkivaid toksilisi ühendeid.[30]

E-sigaretis aurustatakse kõrgel temperatuuril e-vedelik, mis koosneb propüleenglükoolist või glütseroolist, maitse- ja lõhnaainetest ning nikotiinist.[1][31] Kõrge temperatuuri tõttu toimub e-vedeliku koostisainete pürolüüs ning tekkivas aerosoolis leidub formaalaldehüüdi ja akroleiini koos erinevate muude aldehüüdide, alkoholide, ketoonide ja karbonüülidega.[31] Ained jõuavad sissehingamise teel inimese kopsudesse ja sealt edasi vereringesse.[1] Protsessi käigus tekib e-aerosoolidesse aktiivseid hapnikuühendeid ja pro-oksüdante, mis suurendavad hingamisteedes epiteelrakkudes oksüdatiivse stressi taset[32], soodustades seal põletiku teket ning muutes rakkude morfoloogia, millel on roll kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (KOK) ja vähi tekkes.[31][33] Kuigi tubakasuitsus on vabu hapnikuradikaale umbes sada korda rohkem kui e-sigaretis[31], ei teata veel, millises koguses peaks inimene kasutama e-sigaretti, et saada tubakasuitsuga võrdväärne tervisekahju.[33]

Katsed loomadel on näidanud, et kõhuõõnde manustatud e-vedelik suurendab maksaensüümide aktiivsust ning ekspositsioon e-sigaretile kahjustab veel sündimata loote arengut. Aeglustub üldine kaaluiive ning kopsu kudesid moodustavate rakkude paljunemine on häiritud. Inimestel on leitud, et viieminutine e-sigareti tarvitamine suurendab sarnaselt sigaretisuitsetamisega plasma nikotiini taset, kiirendab südame löögisagedust [32] ning kutsub perifeersetes hingamisteedes esile obstruktsiooni. Paraku ei teata veel e-sigareti pikaajalisi tervisemõjusid, sest see on turul olnud lühikest aega, samuti raskendab uuringute läbiviimist asjaolu, et kemikaalide sisaldus sigarettides on väga erinev ning sellele puuduvad kindlad standardid.[1][31]

Nikotiin

Bussis e-sigaretti suitsetav mees

E-sigarettides võib nikotiini kogus olla sama nagu tubakat sisaldavates sigarettides, mistõttu nikotiini füsioloogilised mõjud avalduvad ka e-sigarettide suitsetajatel.[31] Seetõttu ei päde ka argument, et e-sigaret on hea vahend suitsetamisest loobumisel.[1] Lisaks sellele, et nikotiin tekitab sõltuvust[33], mõjutab see nii hingamisteid, kesknärvisüsteemi kui ka muid elundkondi.[1]

Nikotiinile reageerivad atsetüülkoliini retseptorid (nAChR), mis stimuleerivad hingamisteede epiteelrakkude paljunemist ja inhibeerivad nende apoptoosi, mis võib soodustada mitteväikerakk-kopsuvähi teket. nAChR ekspressioon suureneb ka neutrofiilidel, kus nende apoptoosi pärssimise tagajärjel intensiivistub KOK-le omane neutrofiilne põletikureaktsioon. Vastuvõtlikkus põletikku tekitada võivatele viirustele ja bakteritele on võrdselt suur nii sigareti- kui ka e-sigaretisuitsetajatel.[31]

Lisaks hingamisteedele suurendavad nikotiini laguproduktid haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. On leitud, et pikaajaline eksponeeritus nikotiinile põhjustab katehhoolamiinide vabastamist ning läbi selle sümpaatilist aktivatsiooni, mis pikema aja vältel võib viia müokardi fibroosi, hüpertroofia ja rütmihäireteni. Kahjustub veresoonte endoteel ning suureneb insuliiniresistentsus.[34] Eriti kahjustab nikotiin eelnevalt südame- ja veresoonkonna haigusi põdevate inimeste tervist. Siiski on leitud, et elektrooniline sigaret tekitab vähem kahju võrreldes tubakat sisaldava sigaretiga.[30]

Lisaks mõjutab nikotiin noorel inimesel aju arengut[35] ja halvendab sperma kvaliteeti.[1]

Õigusraamistik Eestis

2019. aasta 1. juulil jõustus Eestis tubakaseadus, kus e-sigaretile kui tubakatootega sarnasele tootele kehtivad samasugused piirangud kui tubakatootele. Seaduse järgi on e-sigarettide omamine, müük ja tarvitamine alaealiste seas keelatud. Muu hulgas on seaduses sätestatud ka nõuded elektroonilise sigareti koostisele. Keelatud on nikotiini kogus üle 20 mg/l, e-vedelikus ei tohi sisalduda ei kuumutamata ega kuumutatud kujul inimese tervisele ohtlikke aineid, samuti pole lubatud lisada vedelikku aineid, mis jätaksid mulje e-sigaretist kui tervislikust tootest (nt vitamiinid), ega stimulaatoreid (tauriin, kofeiin jne).[2]

Viited

  1. 1 2 3 4 5 6 7 "E-sigaret". Tubakainfo. Vaadatud 15.12.2019.
  2. 1 2 "Tubakaseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 15.12.2019.
  3. 1 2 3 "The History of Vaping". CASAA (Ameerika inglise). Vaadatud 1. aprillil 2025.
  4. ↑ d-Systems. "teatmik.ee". www.teatmik.ee. Vaadatud 1. aprillil 2025.
  5. ↑ "E-Cigarettes | Vaping with Juul & Other Electronic Cigarettes". Drugwatch.com (inglise). Vaadatud 1. aprillil 2025.
  6. ↑ Duggan, Katrina; Ijaz, M Khalid; McKinney, Julie; Maillard, Jean-Yves (1. aprill 2024). "Reviewing the evidence of antimicrobial activity of glycols". Journal of Applied Microbiology. 135 (4): lxae071. DOI:10.1093/jambio/lxae071. ISSN 1364-5072.
  7. ↑ Styles, Christine T.; Zhou, Jie; Flight, Katie E.; Brown, Jonathan C.; Lewis, Charlotte; Wang, Xinyu; Vanden Oever, Michael; Peacock, Thomas P.; Wang, Ziyin; Millns, Rosie; O'Neill, John S.; Borodavka, Alexander; Grove, Joe; Barclay, Wendy S.; Tregoning, John S. (7. detsember 2023). "Propylene glycol inactivates respiratory viruses and prevents airborne transmission". EMBO molecular medicine. 15 (12): e17932. DOI:10.15252/emmm.202317932. ISSN 1757-4684. PMC 10701621. PMID 37970627.
  8. ↑ Deziel, Chris (11. aprill 2018). "How To Make Fog-Machine Fluid". Sciencing (Ameerika inglise). Vaadatud 1. aprillil 2025.
  9. ↑ "What Is Vegetable Glycerin? Uses, Benefits and Side Effects". Healthline (inglise). 7. mai 2023. Vaadatud 1. aprillil 2025.
  10. 1 2 "Tubakaseadus–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 1. aprillil 2025.
  11. ↑ Rubery, Hannah (18. november 2022). "Countries Around the Globe with Vape Flavour Bans". Xyfil Ltd (Ameerika inglise). Vaadatud 1. aprillil 2025.
  12. ↑ "Ingmar Kurg: kui maitsetega e-sigaretid oleks Eestis lubatud, kukuks must turg kokku". Eesti Päevaleht. Vaadatud 1. aprillil 2025.
  13. ↑ "Kaupmehed: e-sigareti vallas valitseb ulatuslik must turg". Majandus. 16. veebruar 2022. Vaadatud 1. aprillil 2025.
  14. ↑ Etter JF, Bullen C. Saliva cotinine levels in users of electronic cigarettes. Eur Respir J 2011;38:1219–20.
  15. ↑ Vansickel AR, Eissenberg T. Electronic cigarettes: Effective nicotine delivery after acute administration. Nicotine Tob Res 2013;15:267–7.
  16. ↑ Yoshiyama S, Chen Z, Okagaki T, et al. Nicotine exposure alters human vascular smooth muscle cell phenotype from a contractile to a synthetic type. Atherosclerosis 2014;237:464-70.
  17. ↑ Zainalabidin S, Budin SB, Ramalingam A, et al. Aortic remodelling in chronic nicotine-administered rat. Korean J Physiol Pharmacol 2014;18:411-8.
  18. ↑ Fagerström K. Nicotine: Pharmacology, Toxicity and Therapeutic use. Journal of Smoking Cessation 2014;9:53–9.
  19. ↑ Farsalinos KE, Polosa R. Safety evaluation and risk assessment of electronic cigarettes as tobacco cigarette substitutes: a systematic review. Therapeutic Advances in Drug Safety 2014;5:67–86.
  20. ↑ Schraufnagel DE, Blasi F, Drummond MB, et al. Electronic Cigarettes. A Position Statement of the Forum of International Respiratory Societies. American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine 2014;190:611–18.
  21. ↑ Behnke M, Smith VC. Prenatal substance abuse: short- and long-term effects on the exposed fetus. Pediatrics 2013;131:e1009–24.
  22. ↑ D'Souza MS, Markou A. Neuronal mechanisms underlying development of nicotine dependence: implications for novel smoking-cessation treatments. Addict Sci Clin Pract 2011;6:4–16.
  23. ↑ Caponnetto P, Campagna D, Papale G, et al. The emerging phenomenon of electronic cigarettes. Expert Review of Respiratory Medicine 2012;6:63–74.
  24. ↑ RHK-10-V http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm
  25. ↑ Conversation, The (28. aprill 2025). "'Popcorn Lung': Vapers at Risk of Irreversible Disease, Experts Warn". ScienceAlert (Ameerika inglise). Vaadatud 28. aprillil 2025.
  26. ↑ Schweitzer KS, Chen SX, Law S. Endothelial disruptive proinflammatory effects of nicotine and e-cigarette vapor exposures. American Journal of Physiology - Lung Cellular and Molecular Physiology 2015;15;309:L175-87.
  27. ↑ Tubakainfo http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/e-sigaret/
  28. ↑ Patrounova V. Alternative Forms of Tobacco and E-Cigarettes: Harmful or Harm Reduction? Dentistry Today 2015. https://web.archive.org/web/20160415054203/http://www.dentistrytoday.com/articles/hygiene-today/item/223-alternative-forms-of-tobacco-and-e-cigarettes-harmful-or-harm-reduction
  29. ↑ "Ravimiamet: e-sigarettide ohutus ravimina ei ole tõendatud". www.kliinik.ee. Vaadatud 29.03.2016.
  30. 1 2 Benowitz, Neal L.; Fraiman, Joseph B. (23. märts 2017). "Cardiovascular effects of electronic cigarettes". Nature Reviews Cardiology. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  31. 1 2 3 4 5 6 7 Altraja, Alan (22. juuni 2016). "Kuidas põhjustavad elektroonilised sigaretid molekulaarbioloogilisi muutusi kopsudes?". Eesti Arst. Vaadatud 15.12.2019.
  32. 1 2 Moheimani, Roya S.; Bhetraratana, May; Yin, Fen; et al. (märts 2017). "Increased Cardiac Sympathetic Activity and Oxidative Stress in Habitual Electronic Cigarette Users". JAMA Cardiology. Vaadatud 15.12.2019. {{netiviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  33. 1 2 3 Rowell, Temperance R.; Tarran, Robert (15. detsember 2015). "Will chronic e-cigarette use cause lung disease?". American Journal of Physiology. Vaadatud 15.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  34. ↑ Benowitz, Neal L.; Burbank, Andrea D. (august 2017). "Cardiovascular toxicity of nicotine: Implications for electronic cigarette use". Trends in Cardiovascular Medicine. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  35. ↑ Yuan, Menglu; Cross, Sarah J.; Loughlin, Sandra E.; Leslie, Frances M. (27. mai 2015). "Nicotine and the adolescent brain". The Physiological Society. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.12.2019. Vaadatud 17.12.2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Elektrooniline_sigaret