1935. aasta (MCMXXXV) oli 20. sajandi 35. aasta.

• 1. jaanuar – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus"^[1].
• 2. jaanuar – Tallinnas algas 3. jaanuarini kestnud II rahvusliku kasvatuse kongress^[1].
• 4. jaanuar – olümpiavõitjast maadleja Eduard Pütsep asus Riias tööle Läti riikliku maadlustreenerina^[2].
• 5. jaanuar – registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri; liidu esimeheks sai Voldemar Puhk^[2].
• 9. jaanuar – Paul Keres tuli 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks^[2].
• 10. jaanuar – endine Jäneda mõisa valitseja Kustas Tonkmann mõisteti omastamise eest pooleteiseks aastaks vangiroodu, kuid Riigikogu liikmena jäi vabadusse.
• 12. jaanuar – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32^[2].
• 17. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsusjuhtide koosolekul kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu.
• 19. jaanuar – Türi linnavalitsus astus ametisse.
• 20. jaanuar – lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus kiiruisutamises, mille Läti võitis tulemusega 444,89:461,07. Eesti parim oli Aleksander Mitt, kes sai 500 meetri distantsil teise koha^[2].
• 22. jaanuar – Rio de Janeiros Fluminense staadionil toimus poksimatš Ervin Klausneri ja itaallasest eksmaailmameistri Primo Carnera vahel. Üritusest võttis osa 50 000 pealtvaatajat. Matši võitis 5. raundis itaallane^[2].
• 22. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kiitis heaks Karl Terrase algatuse ehitada Eestisse esindusspordihoone^[2].
• 24. jaanuar – Siseministeeriumi teadaandega avaldati esimesed perekonnanimede kaitseregistrisse kantud nimed: Heling, Maramaa, Kuuskmaa, Kasemäe, Kiviste, Jüriste ja Kigaste.

• 3. veebruar – toimusid I Eesti Talimängud, kus kahel päeval osales spordialadel üle 4000 sportlase^[2].
• 16. veebruar – Riigikohus alustas tegevust Tallinnas.
• 18. veebruar – toimus uue põhimääruse saanud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse esimene koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Karl Terras^[2].

• 22. veebruar – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks.
• 23. veebruar – Tallinnas avati Eesti Meremuuseum.
• 23. veebruar – riigivanem pidas raamatuaasta avamise puhul raadiokõne^[1].

• 3. märts – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2^[2].
• 5. märts – sisekaitseülema määrusega peatati kõikide erakondade tegevus.
• 7. märts – asutati Isamaaliit.
• 11. märts – toimusid Soome Salpausselkä suusamängud, kus suusamaratoni (50 km) lõpetas eestlastest vaid Voldemar Treinberg (75. koht); neil mängudel osales esimest korda ka Eesti suusahüppaja, Oskar Veldemann^[2].

• 5. aprill – Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks sai uuesti Antal Mally^[2].
• 7. aprill – toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn^[2].
• 15. aprill – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone^[1].

• 3. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti evangeeliumi-luteriusu kiriku põhimäärused.
• 12. mai – asutati Eesti jalgpalli olümpiafond^[2].
• 15. mai – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus ainsa medali, pronksmedali sai August Neo^[2].
• 31. mai – Anton Uesson valiti Insenerikoja esimeheks.

• 2. juuni – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks^[2].
• 2. juuni – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda^[2].

• 8. juuni – lõppes Riigi Majandusnõukogu istungjärk.
• 26. juuni – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

• 2. juuli – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri.
• 4. juuli – Suurbritannia saadik Edmund Monson esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 14.–15. juuli – toimusid Majaomanikkude Koja valimised.
• 26. juuli – valitsus võttis Postimehe sekvesteri alla, põhjuseks toodi ajakirjandusele seatud piirangute rikkumine ning kirjastusühisuse majanduslikud raskused.

• 19. august – riigivanem Konstantin Päts alustas eravisiiti Soome.^[viide?]
• 15. august – toimus Eesti meremeeste streik.

• 8. september – Estonia kontserdisaalis jagati pidulikul üritusel kirjanikele, teadlastele ja illustraatoritele raamatuaasta auhindu^[1].
• 11. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
• 18. september – ilmus ajalehe Uus Eesti esimene number.
• 20. september – algas 20-sendiste metallrahade vermimine.
• 24. september – Anton Univer esitas V Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise ettepaneku, mille järgi Eesti pidi olema iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on riigivanema käes.
• 25. september – Roomas 29. septembrini kestnud laskmise MM-il võitsid eestlased viis esikohta ja jäid sellega riikide üldarvestuses teiseks^[1].
• 26. september – Sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
• 27. september – Eesti laskurid tulid Roomas maailmameistriteks ja püstitasid mitu maailmarekordit.
• 27. september – Sõjaringkonnakohtus lõppes vaps-terroristide protsess.

• 15. oktoober – lasti käibele Eesti Vabariigi 20-sendiline metallvahetusraha.
• Oktoobris hakkas kirjastus Loodus raamatusarjana välja andma väliskirjanduse tippteosed; esimene oli Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök"^[1].
• Sügisel ilmus A. H. Tammsaare romaan "Ma armastasin sakslast".

• 15. november – Felix Martin valiti Tapa linnapeaks.
• 30. november – ajalehes Uudisleht avaldati Eesti aasta parimad sportlased: parimaks valiti kergejõustiklane Arnold Viiding^[2].
• Novembris-detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset kirjandusteost: Marie Underi luulekogu "Kivi südamelt", August Gailiti romaan "Isade maa" jt^[1].

• 5. detsember – nuntsius Antonio Arata esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 7. detsember – kaitsepolitsei arreteeris Tallinnas vabadussõjalaste juhid.
• 7. detsember – asutati Eesti Kergejõustiku Liit^[2].
• 23. detsember – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek.
• 31. detsember – aastavahetuse kõnes tegi riigivanem Konstantin Päts teatavaks enda kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus.
• 31. detsember – Türil ristiti ja tegi esimese lennu purilennuk Türi Luik.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1935

• 5. jaanuar – Viktor Lebedev, vene helilooja
• 8. jaanuar – Elvis Presley, USA laulja
• 20. jaanuar – Heino Mölder, eesti tehnikateadlane
• 24. jaanuar – Mona Malm, rootsi näitleja
• 27. jaanuar – Vladimir Zuikov, vene kunstnik-lavastaja ja illustraator
• 29. jaanuar – Fred Jüssi, eesti loodusteadlane ja publitsist
• 16. veebruar – Osvald Nitski, eesti maadleja ja sambomaadleja
• 23. veebruar – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
• 1. märts – Ernest Bryll, poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat
• 31. märts – Richard Chamberlain, ameerika näitleja
• 1. mai – Julian Mitchell, inglise stsenarist
• 6. juuli – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama, Tiibeti usujuht
• 21. juuni – Françoise Sagan, prantsuse kirjanik
• 19. august – Dumitru Radu Popescu, rumeenia kirjanik
• 5. september – Johnny Briggs, inglise filmi- ja seriaalinäitleja
• 11. september – Arvo Pärt, eesti helilooja
• 11. september – Jacques Gaillot, Partenia titulaarpiiskop
• 25. september – Maj Sjöwall, rootsi kirjanik
• 3. oktoober – Charles Duke, USA astronaut
• 12. oktoober – Luciano Pavarotti, itaalia laulja
• 30. oktoober – Michael Winner, inglise filmilavastaja ja -produtsent
• 3. november – Ingrid Rüütel, eesti filoloog ja folklorist
• 14. detsember – Arvo Valton, eesti kirjanik
• 16. detsember – Olev Oja, eesti koori- ja orkestrijuht
• 30. detsember – Omar Bongo, Gaboni president

 Pikemalt artiklis Surnud 1935

• 5. jaanuar – Leopold Tõnson, eesti sporditegelane
• 10. jaanuar – Edwin Flack, austraalia kergejõustiklane
• 28. jaanuar – Mihhail Ippolitov-Ivanov, Vene helilooja ja dirigent
• 24. aprill – Mart Vels, Eesti õpetaja ja põllumees
• 12. mai – Józef Piłsudski, Poola sõjaväelane ja riigitegelane
• 21. mai – Hugo de Vries, hollandi bioloog
• 5. juuni – Mart Torrim, Luunja puukooli juhataja
• 2. juuli – Osvald Pau, Eesti sõjaväelane
• 4. juuli – Antonina Arula, eesti näitleja
• 5. juuli – Verner Treuhoff, Eesti sõjaväelane
• 30. august – Henri Barbusse, prantsuse kirjanik
• 14. oktoober – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
• 25. november – Iyasu V, endine Etioopia keiser
• 31. detsember – Roland Köster, Saksa suursaadik Pariisis

• füüsika – James Chadwick
• keemia – Frédéric Joliot, Irène Joliot-Curie
• meditsiin – Hans Spemann
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – Carl von Ossietzky

• Eesti Kroonika 1935