1932
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1900. aastad |
1910. aastad |
1920. aastad |
1930. aastad
| 1940. aastad
| 1950. aastad
| 1960. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1928 |
1929 |
1930 |
1931 |
1932
| 1933
| 1934
| 1935
| 1936
| ►
| ►►
1932. aasta (MCMXXXII) oli 20. sajandi 32. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- 4. jaanuar – Washingtonis avati Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeeriumi hoone, mis oli tol ajal maailma suurim büroohoone. Praegu kannab nime Herbert C. Hooveri hoone.
- 8. jaanuar – ebaõnnestus atentaat Jaapani keisrile Hirohitole (teda üritati mõrvata käsigranaadiga).
- 23. jaanuar – Franklin D. Roosevelt teatas kandideerimisest Ameerika Ühendriikide presidendiks.
Veebruar
- 4. veebruar – algasid III taliolümpiamängud USA-s Lake Placidis.
- 5. veebruar – Läti ja Nõukogude Liit sõlmisid mittekallaletungilepingu.
- 24. veebruar – Malcolm Campbell purustas maad mööda sõitmise ametliku kiirusrekordi, saavutades Floridas Daytona Beachil kiiruseks 408,71 km/h.
- 25. veebruar – Adolf Hitler sai naturalisatsiooni korras Saksamaa kodakondsuse, mis andis talle võimaluse kandideerida 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel
Märts
- 1. märts – USA lennunduspioneeri Charles Lindberghi 20-kuune poeg rööviti tema kodust New Jerseys. Maikuus leiti ta surnuna.
- 19. märts – Sydneys avati ametlikult Sadamasild.
- 20. märts – õhulaev Graf Zeppelin alustas regulaarseid lende Saksamaa ja Lõuna-Ameerika vahel.
- 20. märts – esilinastus seiklusfilm "Tarzan" Johnny Weissmülleriga peaosas.
Aprill
- 4. aprill – Ameerika Ühendriikide biokeemik Charles Glen King Pittsburghi ülikoolist ja Ungari biokeemik Albert Szent-Györgyist Szegedi ülikoolist eraldasid teineteisest sõltumatult C-vitamiini.
- 5. aprill – Soomes tühistati alkoholi keeluseadus. Kell 10 avati Alko kauplused ja pandi alus Soome ajalukku läinud kuulsale numbrikombinatsioonile "543210" (5. aprill 1932 kell 10).
- 10. aprill – Saksamaal peeti presidendivalimiste teine voor, Paul von Hindenburg valiti tagasi veel seitsmeks aastaks.
- 17. aprill – keiser Haile Selassie I kaotas Etioopias orjuse.
- 24. aprill – natsipartei saavutas Saksamaal toimunud kohalikel valimistel suure edu.
- 30. aprill – rahvusvaheline töökonverents Genfis lõppes kokkuleppega, millega kehtestati lapstööjõu vanuse alammääraks 14 aastat.
Mai
- 4. mai – Al Capone hakkas Atlanta föderaalvanglas kandma oma 11-aastast karistust maksudest kõrvalehoidumise eest.
- 4. mai – sõlmiti Nõukogude-Eesti mittekallaletungi pakt.
- 6. mai – Vene emigrant Pavel Gorgulov tegi atentaadi Prantsusmaa presidendile Paul Doumer'le, kes suri järgmisel päeval.
- 12. mai – röövitud Charles Lindbergh juuniori surnukeha leiti Lindberghi kodust vähem kui viie miili kaugusel. Surnukeha seisund viitas sellele, et laps oli mõrvatud juba mõnda aega tagasi.
- 21. mai – Amelia Earhart lendas esimese naisena lennukiga üle Atlandi ookeani. Lend, mis algas 20. mail 1932, kestis 14 tundi ja 54 minutit.
Juuni
- 24. juuni – Siiami revolutsioon tegi lõpu ühele vähestest maailmas alles jäänud absoluutsetest monarhiatest ning võimaldas ülemineku põhiseaduslikule monarhiale ja esimese põhiseaduse kehtestamise.
- 29. juuni – Franz von Papeni valitsuskabinet andis Saksamaal välja erakorralise dekreedi, millega tagati natsidele õigus kanda oma pruuni vormiriietust ja pidada poliitilisi koosolekuid.
Juuli
- 5. juuli – António de Oliveira Salazarist sai Portugali fašistlik peaminister (järgmiseks 36 aastaks).
- 12. juuli – Norra andis välja määruse, millega kuulutas Gröönimaa idaosa annekteerituks.
- 18. juuli – Taani ja Norra andsid vaidluse Gröönimaa territooriumi üle Alalisse Rahvusvahelisse Kohtusse.
- 30. juuli – avati X kaasaegsed suveolümpiamängud Los Angeleses USA-s.
- 31. juuli – Saksamaa föderaalvalimistel said natsid Riigipäeva suurimaks parteiks, saades 37% häältest.
August
- 2. august – USA füüsik Carl David Anderson avastas positroni, mille eest sai hiljem Nobeli auhinna.
- 6. august – toimus esimene Veneetsia filmifestival.
- 6. august – Saksamaal avatakse maailma esimene föderaalne kiirtee Bundesautobahn 555.
- 18. august – Šveitsi füüsik Auguste Piccard jõuab kuumaõhupalliga 16 197 m kõrgusele.
- 30. august – Hermann Göring valiti Saksamaa Riigipäeva esimeheks .
September
- 9. august – Teise Hispaania Vabariigi Cortes Generales (parlament) kiitis heaks statuudi, mis andis Katalooniale esimest korda tänapäeva ajaloos täieliku autonoomia.
- 20. september – Mahatma Gandhi alustas Indias Poona vanglas näljastreiki .
- 23. september – Hejazi ja Nejdi kuningriik kuulutati Saudi Araabia kuningriigiks.
Oktoober
- 3. oktoober – Iraak iseseisvus Suurbritanniast ja võeti vastu Rahvasteliitu.
- 9. oktoober – Nõukogude Liidus heitis Jossif Stalin kommunistlikust parteist välja Grigori Zinovjevi ja Lev Kamenevi.
November
- 8. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel võitis New Yorgi osariigi demokraadist kuberner Franklin D. Roosevelt ülekaalukalt vabariiklasest presidendi Herbert Hooveri, võites 48-st osariigist 42-s.
- 21. november – Saksamaa president Paul von Hindenburg alustas läbirääkimisi Adolf Hitleriga uue valitsuse moodustamise üle.
- 23. november – Lev Trotski saabus Taani, et pidada Kopenhaagenis loengut Venemaal toimunud revolutsiooni kohta.
Detsember
- 3. detsember – Mehhiko teatas oma kavatsusest Rahvasteliidust välja astuda
- 6. detsember – Albert Einsteinile anti viisa USA-sse sisenemiseks.
- 28. detsember – Nõukogude Liit teatas, et alates jaanuarist peavad kõik üle 16-aastased elanikud ühest kohast teise kolides omama passi ja end politseis registreerima.
Sündmused Eestis
Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis
- 4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
- 7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5[1].
- 19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esimest korda jäähoki võistlusmäärused[1].
- 7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6[1]
- 14. veebruar – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda[1].
- 24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2[1].
- 28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)[1]
- 13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, selle võitis Reinhold Niilov.[1]
- 13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks.[1]
- 20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress[2].
- 23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti.
- Riigikogu andis välja mitu seadust, et vähendada majandussurutist.[2] Näiteks keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50% jms.[2]
- 24. märts – registreeriti rahvussotsialistlik Saksa Klubi.
- 1. aprill – võeti käibesse 10-sendiline vahetusraha.
- 10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises[1].
- 16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2[1].
- 17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm[1].
- 23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit[2].
- 1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)[1].
- 28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija[1].
- 29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom[1].
- 1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0[1].
- 2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased[1].
- 7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3[1].
- 9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek[1].
- 11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused[1].
- 12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5[1].
- 29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused[2].
- 17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõjalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
- Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
- 18. august – Ülemiste lennuväljal tehti esimene proovimaandumine.
- 19. august – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
- 25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele[1].
- Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
- Sügisel ilmus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV osa.
- 1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
- 16. oktoober – Tartus toimus suur kaklus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korporatsioon Sakala liikmete vahel.
- 3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed"[2].
- 15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks[2].
- Asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü).
- Ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937).
Sündinud
- 4. jaanuar – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
- 5. jaanuar – Umberto Eco, itaalia semiootik ja kirjanik
- 5. jaanuar – Raissa Gorbatšova
- 7. jaanuar – Tormod Knutsen, norra suusakahevõistleja
- 6. veebruar – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
- 7. veebruar – Alfred Worden, USA astronaut
- 14. veebruar – Ahto Jõgi, eesti ornitoloog
- 18. veebruar – Miloš Forman, tšehhi filmirežissöör
- 18. veebruar – Sven Onno, eesti ornitoloog
- 22. veebruar – Edward Kennedy, USA poliitik
- 24. veebruar – Michel Legrand, prantsuse helilooja
- 26. veebruar – Johnny Cash, USA kantrimuusika laulja ja laulukirjutaja
- 26. veebruar – Olav Renno, eesti ornitoloog
- 27. veebruar – Elizabeth Taylor, USA näitleja
- 4. märts – Miriam Makeba, laulja
- 18. märts – John Updike, USA kirjanik
- 4. aprill – Andrei Tarkovski, vene filmirežissöör
- 4. aprill – Anthony Perkins, USA filminäitleja
- 9. aprill – Carl Perkins, USA rockabilly laulja ja laulukirjutaja
- 10. aprill – Omar Sharif, Egiptuse päritolu USA filminäitleja
- 22. aprill – Aino Pervik, eesti lastekirjanik
- 27. aprill – Anouk Aimée (Nicole Dreyfusi lavanimi), prantsuse filminäitleja
- 7. juuni – Bernhard Viiding, eesti publitsist, prosaist ja luuletaja
- 9. juuli – Donald Rumsfeld, USA poliitik
- 7. august – Abebe Bikila, Etioopia kergejõustiklane
- 17. august – Vidiadhar Surajprasad Naipaul, kirjanik
- 3. september – Eileen Brennan, USA filminäitleja
- 8. september – Einar Sanden, eesti kirjanik
- 18. september – Nikolai Rukavišnikov, Nõukogude kosmonaut
- 22. september –Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
- 25. september – Glenn Gould, Kanada pianist
- 16. oktoober – Guðbergur Bergsson, Islandi kirjanik ja tõlkija
- 18. oktoober – Vytautas Landsbergis, Leedu poliitik
- 29. november – Jacques Chirac, Prantsuse poliitik
- 4. detsember – Roh Tae-woo, Lõuna-Korea poliitik, president 1988–1993
- ? – Semmeni Olli, seto rahvalaulik
Surnud
- 7. jaanuar – Andre Maginot, Prantsusmaa sõjaminister
- 10. veebruar – Edgar Wallace, inglise kirjanik
- 3. märts – Alfieri Maserati, itaalia autoinsener
- 14. märts – George Eastman, ameerika leidur, fotograafiapioneer (enesetapp)
- 4. aprill – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, Nobeli auhinna laureaat
- 25. aprill – Peeter Pähn, eesti koolijuhataja
- 3. mai – Charles Fort, ameerika anomalist
- 24. juuni – Ernst Põdder, Eesti sõjaväelane (aastast 1918 kindral)
- 2. juuli – Manuel II, endine Portugali kuningas
- 6. juuli – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
- 9. juuli – King Camp Gillette, ameerika leidur
- 9. november – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
- 9. november – Nadežda Allilujeva, Jossif Stalini teine naine
- 18. detsember – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat
- füüsika – Werner Karl Heisenberg
- keemia – Irving Langmuir
- meditsiin – Charles Scott Sherrington ja Edgar Douglas Adrian
- kirjandus – John Galsworthy
- rahu – auhinda välja ei antud