1927. aasta (MCMXXVII) oli 20. sajandi 27. aasta.

• 1. jaanuar – Eesti poksija Ervin Klausner kaotas Brasiilias oma esimese matši, kui Portugalist pärit Jose Santa lõi ta teises raundis nokauti.^[1]
• 2. jaanuar – Tartus toimus 3. jaanuarini kestnud I rahvusliku kasvatuse kongress.^[2]
• 23. jaanuar – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum.^[2]
• 30. jaanuar – Tallinnas toimus esimene maavõistlus Eesti ja Läti jääpallimeeskonna vahel, mille Läti võitis 5:3.^[1]
• 20.–21. veebruar – toimusid vallavolikogude valimised.
• 3. märts – Eesti Tenniseliidu juures asutati pingpongi osakond, millest hiljem kasvas välja Eesti Lauatenniseliit.^[1]
• 24. märts – tehti teine katse asutada Eesti Maleliit, ent ka see ebaõnnestus.^[1]
• 3. aprill – Tallinna toomkirikus peeti esimene eestikeelne jutlus.
• 11. aprill – likvideeriti aktsiaselts Aeronaut.^[2] Sestpeale hakkasid lennuühendust Eestiga pidama välisfirmad.^[2]
• 14. aprill – Kohtla-Järvel asutati spordiselts Võimula.^[1]
• 22. aprill – Elva ja Tartu vahel tegi proovisõidu Raudteetehastes valminud mootorvagun.^[2]
• 24. aprill – Ameerika Ühendriikides resideeriv Alfred Maasik püstitas New Yorgis 5 miili jooksus Eesti rekordi 25.55,0.^[1]
• 16. mai – Saksamaal Hannoveris viskas Johan Meimer teise eestlasena oda üle 60 meetri.^[1]
• 29. mai – Varssavis lõppes kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Läti ja Poola vahel. Eesti jäi alla nii Poolale kui ka Lätile. See oli ühtlasi Eesti esimene kergejõustiku maavõistlus.^[1]
• 16. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1.^[1]
• 19. juuni – Kultuur-Ajaloolise Seltsi eestvõttel alustati Sõjamäele rahvapargi rajamist.^[2]
• 7. juuli – aktsiaselts Ilmarine andis Teedeministeeriumile üle esimesed kodumaised teehöövlid, mis olid varustatud 25-hobujõulise Fordsoni mootoriga ja mille hind oli 7 500 000 marka.
• 10. juuli – Pärnus avati Aleksander Nürnbergi ja Oskar Siimani ehitatud mudaravila.
• 14. august – Kurgjal avati Carl Robert Jakobsoni hauasammas.^[2]
• 2. september – Kaitseliidu ülema käskkirjaga loodi Kaitseliidu eriorganisatsioon Naiskodukaitse.
• 1. oktoober – Tartus tehti teatavaks kirjastuse Loodus esimese romaanivõistluse tulemused.^[2] I auhinna (60 000 marka) pälvis August Jakobsoni romaan "Vaeste-Patuste alev".^[2]
• 13. november – Tallinna Reaalkooli juures avati Vabadussõjas langenud õpetajate ja õpilaste mälestussammas.^[2]
• 13. detsember – Tartu arstirohtude tehase Helios püssirohuosakonnas leidis aset plahvatus, milles hukkus kaheksa töölist ja hävisid tootmishooned.^[2]
• Tartus hakkas ilmuma maanaistele mõeldud ajakiri Taluperenaine.^[2]

 Pikemalt artiklis Sündinud 1927

• 1. jaanuar – Karl Muru, eesti kirjandusteadlane
• 20. jaanuar – Karl Siilivask, eesti ajaloolane
• 30. jaanuar – Olof Palme, Rootsi poliitik
• 7. veebruar – Volodõmõr Kuts, ukraina pikamaajooksja
• 14. veebruar – Lois Maxwell, kanada näitleja
• 17. veebruar – Juan Almeida Bosque, Kuuba revolutsionäär
• 20. veebruar – Sidney Poitier, USA näitleja
• 1. märts – Harry Belafonte, USA muusik
• 6. märts – Gabriel García Márquez, Colombia kirjanik
• 6. märts – Wes Montgomery, USA muusik
• 6. märts – Leroy Gordon Cooper, USA astronaut
• 16. märts – Vladimir Komarov, vene kosmonaut
• 21. märts – Hans-Dietrich Genscher, Saksa poliitik
• 27. märts – Mstislav Rostropovitš, vene tšellist ja dirigent
• 2. aprill – Ferenc Puskás, ungari jalgpallur
• 6. aprill – Gerry Mulligan, USA džässmuusik
• 16. aprill – Benedictus XVI (Joseph Alois Ratzinger), Rooma paavst
• 16. aprill – Jelena Košeleva, eesti kinoinsener
• 20. aprill – Phil Hill, USA vormelisõitja
• 25. aprill – Aleksander Suuman, eesti luuletaja ja maalikunstnik
• 30. aprill – Ellen Alaküla, eesti näitleja
• 25. mai – Robert Ludlum, USA kirjanik
• 27. mai – Henry Kissinger, USA diplomaat ja poliitik, Nobeli rahuauhind 1973
• 23. juuni – Vadim Zagladin, Nõukogude Liidu välissuhete ekspert, ajakirjanik ja parteitegelane
• 30. juuni – James Goldman, USA näitekirjanik ja stsenarist
• 4. juuli – Gina Lollobrigida, itaalia näitleja
• 6. juuli – Janet Leigh, USA näitleja
• 21. juuli – Hillar Ojaste, Eesti sporditegelane
• 16. september – Karel Gut, Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener
• 17. september – Ago Aaloe, eesti geoloog
• 18. september – Juta Eskel, eesti skulptor
• 14. oktoober – Roger Moore, inglise näitleja
• 16. oktoober – Günter Grass, saksa kirjanik
• 20. oktoober – Silvia Laidla, eesti näitleja
• 18. november – Eldar Rjazanov, vene filmirežissöör ja stsenarist
• 20. november – Mihhail Uljanov, vene näitleja ja lavastaja
• 28. november – Ruth Peramets-Püss, Eesti televisioonidiktor ja saatejuht
• 8. detsember – Vladimir Šatalov, vene kosmonaut
• 25. detsember – Ram Narayan, india muusik
• 31. detsember – Éva Ruttkai, ungari näitleja

 Pikemalt artiklis Surnud 1927

• 9. jaanuar – Houston Stewart Chamberlain, saksa filosoof
• 3. märts – Mihhail Artsõbašev, vene prosaist, näitekirjanik ja publitsist
• 15. aprill – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
• 5. mai – Johan Mey, eesti merendustegelane ja hüdrograaf
• 11. mai – Juan Gris, hispaania kunstnik
• 12. juuni – Karel Farský, tšehhi vaimulik
• 28. juuni – Otto Bache, taani maalikunstnik
• 14. juuli – Fritz Hofmann, saksa kergejõustiklane ja võimleja
• 21. august – William Burnside, Suurbritannia matemaatik
• 10. oktoober – August Kitzberg, eesti kirjanik
• 13. oktoober – Heinrich XXIV, endine Reußi noorema liini vürst

• füüsika – Arthur Holly Compton ja Charles Thomson Rees Wilson
• keemia – Heinrich Otto Wieland
• meditsiin – Julius Wagner-Jauregg
• kirjandus – Henri Bergson
• rahu – Ferdinand Buisson ja Ludwig Quidde