Vikerraadio on Eesti Rahvusringhäälingu (Eesti Raadio) raadioprogramm, mille rõhk on informatsioonil, analüüsil ja üldhuvil.

Kantar Emori raadiouuringu kohaselt oli Vikerraadio 2022. aasta seisuga Eesti kõige kuulatavam raadiojaam nii päeva, nädala kui ka kuu arvestuses. Päevas kuulas Vikerraadiot 122 000 ja nädalas 230 000 kuulajat.[1]

Vikerraadio alustas saateid 3. aprillil 1967. Vikerraadio kanalil on sündinud tänini populaarsed raadiosaated "Järjejutt" ja "Mnemoturniir" ning viimase aastakümne menusaated "Rahva teenrid", "Müstiline Venemaa", "Kuula rändajat", "Eesti lugu", "Aja jälg kivis" jpt. Alates 1993. aasta maist Vikerraadiot selle nimega eetris polnud, raadioprogramm taastati 1995. aastal.

Vikerraadio peatoimetaja on alates 4. novembrist 2019 Janek Luts. Toimetajate hulgas on Arp Müller, Lauri Varik, Mirko Ojakivi, Sten Teppan, Anne Erm, Jaan Elgula, Helgi Erilaid, Kaja Kärner, Krista Taim, Meelis Süld, Piret Kriivan, Priit Ennet ja Ülle Karu.

Vikerraadios toimub emakeelepäeva puhul igal aastal alates 2008. aastast eesti keele õigekirja võistlus e-etteütlus.

Sagedused

  • Kärdla 91,2 MHz
  • Kuressaare 105,6 MHz
  • Orissaare 105,9 MHz
  • Sõrve poolsaar 92,1 MHz
  • Ruhnu 96,4 MHz
  • Haapsalu 105,3 MHz
  • Dirhami 91,7 MHz
  • Tallinn 104,1 MHz
  • Rakvere 106,0 MHz
  • Narva 104,7 MHz
  • Ida-Virumaa 105,4 MHz
  • Sillamäe 92,3 MHz
  • Rapla 95,7 MHz
  • Pärnu 104,8 MHz
  • Viljandi 107,0 MHz
  • Tartu 106,7 MHz
  • Valgjärve 71,66 ja 106,1 MHz
  • Koeru 105,1 MHz

Saatesarju[2]

Peatoimetajad

Vaata ka

Viited

Välislingid

No tags for this post.