See artikkel räägib koduveisest; veise perekonna kohta vaata artiklit Veis (perekond), Venemaa jõe kohta artiklit Veisi jõgi.

Koduveis on loomaliik (Bos taurus) või alamliik (Bos primigenius taurus) veise perekonnast; üks levinumaid koduloomi.

Veis kodustati umbes 5000 aastat eKr nii Euroopas kui ka Ees- ja Kesk-Aasias. Eesti alale on veis toodud Lõuna-Euroopast.

Isast veist kutsutakse pulliks, kohilooma – suguvõimetuks lõigatud ehk kastreeritud veist – härjaks ja emast veist lehmaks. Sündinud veist kutsutakse vasikaks, noorveist mullikaks, õhvaks, värsiks, (tiine) mullika kohta ütleb rahvasuu õhvik. Kasvueas noorloom on kasvik.

Rasedusest veiste kontekstis ei räägita, küll aga tiinusest. Mittetiinestuv lehm on aher lehm.

Koduveis saab suguküpseks umbes ühe aasta vanuselt. Lehm sünnitab (poegib) harilikult ühe, harvemini 2 või rohkem vasikat.

Tavaliselt on veise piimatoodang kõige suurem pärast kolmandat või neljandat tiinust^[viide?].

Veiselt saadakse piima ja liha (veiseliha ehk loomaliha); nahka, sarvi, karvu ja konte kasutavad kerge- ja keemiatööstus.

Veis on kõige suurema kliimajalajäljega metaanigaasi tekitamise tõttu.^[1]

• Aberdeeni-anguse veis
• Eesti maatõugu veis
• Eesti punane veis
• Hecki veis
• Herefordi veis
• lihaveis
• lüpsilehm
• nuumveis
• Šoti mägiveis
• veise ternespiim
• Veisekasvatuse Edendamise Fond
• veiste märgistamine
• veiste söötmine