Väino Uibo (7. oktoober 1942 Tartu – 24. jaanuar 2024) oli eesti näitleja ja lavastaja.

Elukäik

Ta lõpetas 1963. aastal Tallinna Kergetööstuse Tehnikumi ja 1970. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (4. lend).

Ta oli aastatel 1970–1975 ja 1977–1981 Vanemuise teatri näitleja ning 1981–1989 teatri Ugala näitleja. Aastatel 1975–1977 töötas ta Eesti Televisiooni Tartu stuudios.

Väino Uibo on osalenud mängufilmides "Tuuline rand" (1971, Jaan), "Väike reekviem suupillile" (1972, Heiki) ja "Aeg elada, aeg armastada" (1976, Silver).[1]

Aastatel 1989–1992 elas Uibo Rootsis.

Aastatel 1993–1998 oli ta Elva linnapea ja 1998–2001 Kuressaare Linnateatri direktor. Hiljem oli ta vabakutseline, pühendus tööle harrastusnäitlejatega ja lavastas harrastusteatrites.

Viimaseid lavastusi

  • Charles Perrault/Urmas Lennuk "Okasroosike" (2005 Rakvere Teatris, ka laulude autor)
  • August Kitzberg/Väino Uibo "Kauka jumal" (2012 Saaremaa Rahvateatris)
  • Sergei Mihhalkov/Väino Uibo "Jänes lontkõrv" (2014 Saaremaa Rahvateatris)
  • Oskar Luts/Väino Uibo "Millal küll Kalev koju jõuab" (2014 Saaremaa Rahvateatris)
  • Hugo Raudsepp "Vedelvorst" (2015 Saaremaa Teatris)
  • Väino Uibo "Postiljon tuleb kell 12" (2016 Saaremaa Teatris)
  • Väino Uibo "Pasjanss ehk Alatu kättemaks" (2018 Elva LendTeatris)
  • Väino Uibo "Naised meeste maailmas" (2018 Saaremaa Teatris)
  • Hugo Raudsepp/V. Uibo "Patused hinged" (2020, Taritu Tubateatris)
  • Peter Quilter/V. Uibo „Eesriie avaneb!“ (2023 Thule teatris)[2]

Tunnustus

  • 1981 – Eesti NSV Teatriühingu eripreemia (Väino ja Toomas Uibole V.Uibo/H.Runneli „Laulan sõbraks öö ja päeva” lavastuse eest Viljandi Ugalas)[3]

Isiklikku

Väino Uibole meeldis mängida suupilli.[4]

Tema pojad on Toomas Uibo ja Märt Uibo.[5] Kui ta Toomase lapsepõlves koos pojaga kontserte andis, olid nad tuntud duetina Väino ja Toomas Uibo. Väino Uibo on koos Toomas Uiboga andnud välja albumi "Laulan sõbraks öö ja päeva" (CD 2012, salvestatud Ugala teatris 1984. aastal). [6]

Väino Uibo on avaldanud mälestusteraamatu "Naeru varjus läbi elu" (2015).[7]

Viited

  1. ↑ Eesti filmi andmebaas.
  2. ↑ "Eesriie avaneb" tõstab saladuseloori viie naise ohvrimeelsuselt. saartehaal.postimees.ee, 10. aprill 2023.
  3. ↑ Eesti NSV Teatriühingu preemiad parimate loominguliste saavutuste eest Sirp.ee, 2013.
  4. ↑ Pime juhus ja lubadus tegid Väino Uibost suupillimängija. Saarte Hääl, 5. juuli 2013
  5. ↑ Aime Jõgi, Teatrimees püüdis kinni tähelennu, Tartu Postimees, 13. mai 2012.
  6. ↑ Väino Uibo. kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2024.
  7. ↑ Eesti Teatriliit.

Välislingid

Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ino_Uibo
No tags for this post.