Ameerika Ühendriikide õhuvägi (United States Air Force ehk USAF) on Ameerika Ühendriikide Relvajõudude juurde loodud väeliik õhuruumi kaitseks. Õhuvägi asutati 1. augustil 1907 maaväe osana. 1947. aasta 18. septembrist sai see eraldiseisvaks väeliigiks.^[1] Pärast 1947. aasta seadusemuudatust oli õhuvägi kuni kosmoseväe asutamiseni Ameerika Ühendriikide sõjaväe uusim väeliik.

Õhuvägi allub Ameerika Ühendriikide õhuväeministeeriumile, mis omakorda on Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi alluvuses. Õhuväge juhib õhuväeminister, kes on tsiviilisik ning kelle kandidatuuri esitab president Senatile kinnitamiseks. Õhuväe kõrgeim sõjaväeline amet on õhuväe staabiülem.^[2]

2012. aastal kuulus Ameerika Ühendriikide õhujõududesse 332 854 sõjaväelast, 185 522 tsiviilisikut, 71 400 reservisti ja 106 700 Ameerika Ühendriikide Õhurahvuskaardi sõdurit. Lennuväel oli 5638 lennumasinat, 450 mandritevahelist ballistilist raketti ja Maa orbiidil 63 satelliiti (tehiskaaslast).

Õhuväe operatiivväejuhatusele alluvad järgmised põhiväejuhatused:

• Air Combat Command (ACC, õhuvõitlusjõud)
• Õhuväe erioperatsioonide väejuhatus (AFSOC)
• Air Mobility Command (AMC, õhutranspordijõud)
• Pacific Air Forces (PACAF, Vaikse ookeani regiooni õhujõud)
• United States Air Forces in Europe (USAFE, Ameerika Ühendriikide õhujõud Euroopas).

• Ameerika Ühendriikide kosmosevägi

• Ametlik koduleht