Toom Õunapuu (sündinud 25. märtsil 1943 Põltsamaal) on Eesti pedagoogikateadlane, eesti keele õpetamise metoodik ja innovaatilise didaktika looja ning koolikirjanik.

Ta lõpetas 1961. aastal Põltsamaa Keskkooli kuldmedaliga ning 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Seal kaitses ta 1971. aastal kandidaaditöö "Kontrolli ja enesekontrolli võimalustest eesti keele grammatika õpetamisel üldhariduslikus koolis".

Ta on töötanud õpetajana Nõo Keskkoolis ja Tartu Sanatoorses Keskkoolis; õppejõuna Tartu Riiklikus Ülikoolis, Narva Kõrgkoolis, Virumaa Kõrgkoolis ja Tartu Teoloogia Akadeemias ning peatoimetajana ajalehtede "Invateataja" ja Eesti Pimedate Liidu "Valguse Kaja" juures.

Tema põhiline uurimisvaldkond on seotud eesti keele õpetamisega, tähelepanuga näitlikustamisele, õpilaste aktiviseerimisele ja tagasiside probleemidele keeletundides.

Üle 100 teadustrükise.^[1]

Ta on süstemaatilise eesti keele õpetamise metoodika käsiraamatu autor. Üle veerand sajandi on ta tegelenud õppekirjanduse koostamisega. Algusaastatel olid õppevahendid mõeldud eesti keele kui emakeele õppijatele, hiljem lisandusid materjalid eesti keele kui riigikeele õppijatele. Lisaks metoodilisele kirjandusele on ta kirjutanud laste- ja noorsoojutte. Kokku on ta avaldanud 2020. aasta seisuga 54 raamatut.

• 1999 Eesti Keele Kaitse Ühing, asutajaliige

• 1984 NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal
• 1991 Eesti Kultuurifondi aastapreemia
• 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2012 Vabariigi Presidendi hariduspreemia

Tema hobi on olnud lauatennis.

• Eesti Entsüklopeedia, 14. kd. Tallinn 2000. Lk 627
• "1000 tartlast läbi aegade". Tartu: Liivimaa Mälu, 2003. Lk 500

• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 4. köide: Sar-Y. Lisa TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1437–1438

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.